Kompuutertomograaf: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P →Viited |
||
4. rida:
'''Kompuutertomograaf''' (edaspidi '''KT''', ingl. keeles ''[[:en:CT_scan|computer tomography]]'' ('''CT''')), algselt ka “'''''computed axial tomography'''''” ('''CAT''') on [[meditsiiniseade]], mis kombineerib erinevate nurkade alt tehtud [[Röntgen|röntgeni]] pildid, mida hiljem arvutiprogrammidega töödeldakse selliselt, et saada ristlõiked [[Luu|luudest]], [[Veresoon|veresoontest]] ning pehmetest [[Kude|kudedest]]<nowiki/>inimese kehas. Kompuutertomograafi eeliseks on, et pildid edastavad üksikasjalikumat teavet kui harilik röntgeni pilt.
Kompuutertomograafil on erinevaid kasutusviise, kuid on eelkõige mõeldud selleks, et võimalikult kiirelt tuvastada inimeste sisemisi vigastusi, mis on põhjustatud avariidest või muudest traumadest. Kompuutertomograafi võib kasutada peaaegu kõikide kehaosade visualiseerimiseks. Lisaks haiguste ja vigastuste diagnoosimisele, on see kasutusel ka [[Kirurgiline ravi|kirurgilise]]- või [[kiiritusravi]] planeerimiseks.<ref>http://www.mayoclinic.org/tests-procedures/ct-scan/basics/definition/prc-20014610 (Vaadatud: 30. aprill 2016)</ref>
Tänapäeval on üle maailma kasutusel ligikaudu 30 000 kompuutertomograafi.
11. rida:
[[Pilt:RIMG0277.JPG|pisi|KT prototüüp]]
[[Pilt:Emi1010.jpg|pisi|Godfrey Hounsfieldi meeskonna poolt ehitatud kompuutertomograaf]]
1960ndate lõpus arendasid Ameerika füüsik [[Alan Cormack]] ja Inglise elektriinsener [[Godfrey Hounsfield]] välja tehnoloogia, mille abil on võimalik teha [[Kolmemõõtmelisus|kolmemõõtmelisi]] kujutisi inimese kehaosadest, kombineerides erinevaid röntgeni ristlõikeid. Kompuutertomograafi leiutamist peeti niivõrd oluliseks sündmuseks, et 1979 [[Nobeli meditsiinipreemia]] anti just neile kahele teadlasele.<ref name=":0">http://www.encyclopedia.com/topic/CAT_scan.aspx (Vaadatud: 30. aprill 2016)</ref>
Cormack suutis esimesena ehitada masina, mis väljastas [[Kahemõõtmelisus|kahemõõtmelist]] pilti kujutades ristlõiget kolmemõõtmelisest objektist. Tema esimene mudel kasutas [[Röntgenikiirgus|röntgenkiiri]], mis olid suunatud inimese kehale erinevate nurkade alt. Paraku polnud tal sellist süsteemi, mis töötleks kõiki andmeid, mida kompuutertomograaf väljastab. Selle probleemi lahenduseks oli [[arvuti]] olemasolu. Hounsfield alustas 1967. aastal samuti kompuutertomograafi ehitamisega. Tema süsteem oli analoogne Cormackiga, kuid ta kasutas koheselt ka arvuti abi. Arvuti abil oli võimalik sorteerida kogu röntgeni andmeid ning luua sellest pilt. Esimese arvuti abil oli võimalik saada täiuslik pilt säilinud [[Peaaju|inimajust]], kuid selle visualiseerimiseks kulus 9 päeva. Enne seda, kui aparaati sai kasutada patsientide peal, tuli Hounsfieldil seda täiustada. Hilisemad mudelid vajasid tööks üheksa tundi ning lõpuks üheksa minutit. Viimane aparaat vajas tööks pildi kokkupanemiseks vaid viis minutit. Esimene kliiniline kompuutertomograafia uuring toimus Inglismaal, Londonis 1. oktoobril 1971. aastal Atkinson Morley’i haiglas. Patsiendiks oli daam, kellel kahtlustati otsmikusagara kasvajat. Teda skaneeriti prototüüpse [[Tomograaf|tomograafiga]], mis oli välja töötatud Godfrey Hounsfieldi ja tema meeskonna poolt lääne [[London|Londonis]], Hayes’i EMI Kesk Teaduslaboris (''[[:en:EMI|EMI Central Research Laboratories]]''). Tomograaf tootis pildi 80 x 80 [[Maatriks|maatriksiga]] ning skanneeringu läbiviimiseks kulus ca viis minutit. Umbes sama kaua aega võttis ka kujutise töötlemine.<ref>http://www.impactscan.org/CThistory.htm (Vaadatud: 30. aprill 2016)</ref>
Tänapäeva kompuutertomograaf lõpetab skaneerimise paari minutiga ja suudab toota pilte 1024 x 1024 maatriksiga, omandades andmeid vähem kui 0,3 sekundiga. Umbes 30 minuti jooksul on võimalik kogu uuring salvestada arvuti [[Kõvaketas|kettale]]. Kompuutertomograafi skaneeritud andmed saab edastada kaasaegse tehnika abil teistesse meditsiiniasutustesse ning seeläbi on eriarstide vaheline infovoog suhteliselt lihtsaks ja kiireks muutunud.<ref name=":0" />
30. rida:
* Lõualuu [[kasvaja]] avastamiseks ja mõõtmiseks
* [[Valu]] või [[patoloogia]] asukoha määramiseks
* [[Tsefalomeetriline analüüs|Tsefalomeetrilise analüüsi]] teostamiseks <ref>http://www.radiologyinfo.org/en/info.cfm?pg=dentalconect (Vaadatud: 30. aprill 2016)</ref>
[[Pilt:Coronaraneursymen bei Kawasaki-Syndrom - CT - Volume rendering gesamt - 029.jpg|pisi|Südame KT, kus on näha mukokutaanset lümfadenopaatilist sündroomi ehk Kawasaki sündroomi]]
40. rida:
* Mõõta [[Selgroog|selgroo]] luutihedust
* Hinnata kaasasündinuid selja või [[Skolioos|skolioosi]] [[Anomaalia|anomaaliaid]]
* Avastada erinevaid selgroo kasvajaid <ref>http://www.radiologyinfo.org/en/info.cfm?pg=spinect (Vaadatud: 30. aprill 2016)</ref>
=== KT kolonoskoopia/kolonograafia ===
Kompuutertomograafia [[kolonograafia]] või [[kolonoskoopia]] uuring kasutab erilisi röntgeni seadmeid, et uurida [[Jämesool|jämesoole]] [[Vähk (haigus)|vähki]] ja kasvajaid, mida nimetatakse [[Polüübid|polüübideks]]. Vähesed polüübid võivad kasvada ja muutuda vähiks. Uuringu ajal sisestatakse väike toru [[Pärasool|pärasoolde]], seejärel lastakse pärasoolde väike kogus õhku ning samal ajal tehakse ka pildid [[Käärsool|käärsoolest]] ja pärasoolest.
Uuringu eesmärgiks on leida kasvaja varajases staadiumis, et seda oleks võimalik eemaldada enne, kui kasvaja on nii kaugele arenenud, et selle meditsiiniline eemaldamine enam võimalik ei ole. <ref>http://www.radiologyinfo.org/en/info.cfm?pg=ct_colo (Vaadatud: 30. aprill 2016)</ref>
=== Südame KT ===
56. rida:
* [[Kopsuemboolia|Kopsuembooliat]]
* Probleeme kopsuveenidega
* Probleeme [[Süda|südame]] funktsiooni ja südameklappidega <ref>https://www.nhlbi.nih.gov/health/health-topics/topics/ct (Vaadatud: 30. aprill 2016)</ref>
[[Pilt:Subcutaneous emphysema pelvis cropped.jpg|pisi|Nahaalune emfüseem vaagnapiirkonnas]]
67. rida:
* [[Maks|Maksa]], [[Neerud|neerude]], [[Pankreas|pankrease]], [[Munasarjad|munasarjade]] ja [[Põis|põie]] vähki
* [[Kõhuaort|Kõhuaordi]] [[Aneurüsm|aneurüsmi]]
* Vigastusi kõhuõõne organites <ref>http://www.radiologyinfo.org/en/info.cfm?pg=abdominct (Vaadatud: 30. aprill 2016)</ref>
== KT eelised ==
Meditsiiniliste uuringute järgi on kompuutertomograaf viie kõige parema meditsiinilise avastuse hulgas viimase 40 aasta jooksul. <ref>http://www.radiologyinfo.org/en/info.cfm?pg=safety-hiw_04 (Vaadatud: 30. aprill 2016)</ref> Kompuutertomograaf suudab pakkuda detailseid andmeid, et diagnoosida haigusi, planeerida ravi ning hinnata täiskasvanute või laste siseorganite, luude jms seisundit. Lisaks sellele võib KT uuringu abil välistada mõningaid operatsioone. <ref>http://www.fda.gov/Radiation-EmittingProducts/RadiationEmittingProductsandProcedures/MedicalImaging/MedicalX-Rays/ucm115317.htm (Vaadatud: 30. aprill 2016)</ref>
=== Kiirus ===
Osalised skaneeringuid võtavad aega mõned sekundid ning keha täielik skaneering umbes 30 minutit. See kiirus aitab leida sisemisi vigastusi ja sisemist verejooksu piisavalt kiiresti, et päästa elusid. <ref name=":1">http://www.livestrong.com/article/19234-advantages-disadvantages-cat-scan/ (Vaadatud: 30. aprill 2016)</ref>
=== Piirangud ===
82. rida:
==== Röntgen ====
Kõige suurem eelis kompuutertomograafil röntgeniaparaadi ees on andmete kogus. Nimelt kompuutertomograafi abil on ühe skaneeringu abil võimalik saada uuritavast objektist kolmemõõtmelise (3D) vaate, kuid röntgeni puhul on selleks vaja teha mitmeid eri nurga alt skaneeringuid. <ref>http://www.universitydiagnostic.com/patient-faq.aspx (Vaadatud: 30. aprill 2016)</ref>
== KT puudused ==
=== Kiirgus ===
Kompuutertomograafid kiirgavad röntgenikiirgust. Erinevad [[koetüübid]] neelavad röntgenikiirgust erinevates kogustes. Neeldunud kiirgus võib lõhkuda [[Keemiline side|keemilisi sidemeid]] kudedes ning vabastada laetuid [[Ioon|ioone]], mis võivad kahjustada [[DNA|DNA-d]] ja toota [[Vähirakk|vähirakke]]. <ref>http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3295369/ (Vaadatud: 30. aprill 2016)</ref>
Kompuutertomograafist saadud [[Kiirgusdoos|kiiritusdoos]] on igal patsiendil erinev. Kõik sõltub uuritava kehaosa suurusest, protseduuri tüübist ning tehnikast, mida uuringu käigus kasutatakse. <ref>http://www.fda.gov/Radiation-EmittingProducts/RadiationEmittingProductsandProcedures/MedicalImaging/MedicalX-Rays/ucm115329.htm (Vaadatud: 30. aprill 2016)</ref>
=== Kontrastaine: ===
Kompuutertomograaf teostab pildid hallides toonides ning aeg-ajalt on need toonid sarnased, mis muudab probleemsed alad raskesti uuritavaks. Selleks, et probleemi lahendada, kasutatakse kontrastainet. [[Seedetrakt|Seedetrakti]] uurimiseks kasutatakse [[Baarium|baariumit]]. Veenisiseset kontrastainet kasutatakse [[Arter|arterite]] kujutamiseks pildil. Viimasel on aga oht, et võib tekkida [[anafülaksia]] ning süvenenud [[neerukahjustus]], kuna kontrastaine on [[Jood|joodi]] baasil. <ref>[http://patient.info/doctor/computerised-tomography-ct-scans#ref-2 http://patient.info/doctor/computerised-tomography-ct-scans#ref-] (Vaadatud: 30. aprill 2016)</ref>
== KT tüübid ==
106. rida:
[[Elektronkiir-kompuutertomograafia|Elektronkiir-kompuutertomograafiat]] esitles 1980. aastate alguses meditsiinifüüsik [[Andrew Castagnini]] kui meetodit, mille abil on võimalik parandada kompuutertomograafide [[Lahutusvõime|lahutusvõimet]]. Kuna [[röntgenitoru]] peab pildistamiseks pöörama 180 kraadi, ei suuda tehnika jäädvustada dünaamilisi sündmusi ega liikumisi, mis on kiiremad kui pöörlemise kiirus.
Selle asemel, et pöörelda ümber patsiendi, on elektronkiir-kompuutertomograafil suur [[vaakumtoru]], kus [[Elektronkiir|elektronkiired]] on elektromagnetiliselt suunatud [[Volfram|volframi]] röntgenkiirte [[Anood|anoodide]] hulga poole, mis paiknevad ringikujuliselt ümber patsiendi. Iga anood saab löögi elektronkiirelt ja kiirgab röntgenkiiri, mis on paralleelsed ning tuvastatavad [[Konventsionaalne kompuutertomograaf|konventsionaalse kompuutertomograafi]] poolt. Liikuvate osade puudumise tõttu on võimalik teostada kiireid skaneeringuid, omandades ühe viilu 50-100ms ning muutes meetodit ideaalseks südame pildistamiseks. Elektronkiir-kompuutertomograafi kastutatakse eelkõige pärgarteri kaltsiumi sisalduse hindamiseks, mille abil on võimalik prognoosida pärgarteri haigusi. <ref name=":2">http://www.newworldencyclopedia.org/entry/Computed_tomography (Vaadatud: 30. aprill 2016)</ref>
=== Kahe röntgentoruga kompuutertomograaf ===
113. rida:
=== Spiraal kompuutertomograafia ===
[[Pilt:Computed tomography of human brain - large, inverted.png|pisi|Inimajust tehtud KT, mis on esitatud eraldi viiludena]]
1990-ndate lõpuni saadi kompuutertomograafi pilte ühe viilu korraga, samal ajal kui patsiendilaud liikus läbi ''gantry''. Selline uuring võttis aega 30 või 45 minutit ning iga viilu teostamisel pidi patsient hinge kinni hoidma. Tänapäeval teostatakse kogu protseduur ühe hingetõmbega ja saadakse koed, mis on läbinud röntgeni samal hetkel kui patsientlaud läbib ''gantry''. Kogu uuring tehakse ära alla viie minuti. [[Spiraal kompuutertomograaf|Spiraal KT]] ja kiire kujutise omandamise tulekuga on kompuutertomograafist saanud peamine diagnostiline vahend [[radioloogia]] osakonnas. <ref>http://www.medicinenet.com/script/main/art.asp?articlekey=9626 (Vaadatud: 30. aprill 2016)</ref>
=== Konventsionaalne kompuutertomograafia ===
Konventsionaalset kompuutertomograafiat sooritatakse suunates röntgenkiiri kõhu mitmetesse erinevatesse nurkadesse ja tasemetesse. Selleks, et organid oleksid [[Röntgenfilm|röntgenfilmil]] nähtavad, antakse patsiendile kas veenisiseselt või suu kaudu kontrastainet. Seejärel töötleb arvuti röntgenilt saadud informatsiooni ning koostab KT pilte kõhust, tavaliselt umbes ½ tollise ristlõikega. Tänu spiraal kompuutertomograafiale ja arenenud pilditöötluse meetoditele on nüüd võimalik toota detailseid kolmemõõtmelisi pilte. Kui patsient on õigesse asendisse paigutatud, siis kasutades seda meetodit lülitatakse paariks sekundiks röntgenkiired sisse. Peale seda muudetakse patsiendilaua asendit ning lülitakse röntgenkiired uuesti sisse. Kuna see meetod on suhteliselt aeglane, siis ajastus, mil kontrastaine on pildistamiseks optimaalne, ei pruugi kokku langeda ning saadud pilt ei pruugi olla adekvaatne. <ref>http://www.pathology.jhu.edu/pc/slides/ctscan.html (Vaadatud: 30. aprill 2016)</ref>
| |||