Kompuutertomograaf: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lisasin artiklile juurde andmeid ning pilte. |
Lisasin materjali ja pilte. |
||
1. rida:
[[Pilt:UPMCEast CTscan.jpg|pisi|
Kaasaegne
]]
'''Kompuutertomograaf''' (edaspidi '''KT''', ingl. keeles ''[[:en:CT_scan|computer tomography]]'' ('''CT''')), algselt ka “'''''computed axial tomography'''''” ('''CAT''') on [[meditsiiniseade]], mis kombineerib erinevate nurkade alt tehtud [[Röntgen|röntgeni]] pildid, mida hiljem arvutiprogrammidega töödeldakse selliselt, et saada ristlõiked [[Luu|luudest]], [[Veresoon|veresoontest]] ning pehmetest [[Kude|kudedest]]<nowiki/>inimese kehas. Kompuutertomograafi eeliseks on, et pildid edastavad üksikasjalikumat teavet kui harilik röntgeni pilt.
9. rida:
== Ajalugu ==
[[Pilt:RIMG0277.JPG|pisi|KT prototüüp]]
[[Pilt:Emi1010.jpg|pisi|Godfrey Hounsfieldi meeskonna poolt ehitatud kompuutertomograaf]]
1960ndate lõpus arendasid Ameerika füüsik [[Alan Cormack]] ja Inglise elektriinsener [[Godfrey Hounsfield]] välja tehnoloogia, mille abil on võimalik teha [[Kolmemõõtmelisus|kolmemõõtmelisi]] kujutisi inimese kehaosadest, kombineerides erinevaid röntgeni ristlõikeid. Kompuutertomograafi leiutamist peeti niivõrd oluliseks sündmuseks, et 1979 [[Nobeli meditsiinipreemia]] anti just neile kahele teadlasele.<ref name=":0">http://www.encyclopedia.com/topic/CAT_scan.aspx</ref>
Cormack suutis esimesena ehitada masina, mis väljastas [[Kahemõõtmelisus|kahemõõtmelist]] pilti kujutades ristlõiget kolmemõõtmelisest objektist. Tema esimene mudel kasutas [[Röntgenikiirgus|röntgenkiiri]], mis olid suunatud inimese kehale erinevate nurkade alt. Paraku polnud tal sellist süsteemi, mis töötleks kõiki andmeid, mida kompuutertomograaf väljastab. Selle probleemi lahenduseks oli [[arvuti]] olemasolu. Hounsfield alustas 1967. aastal samuti kompuutertomograafi ehitamisega. Tema süsteem oli analoogne Cormackiga, kuid ta kasutas koheselt ka arvuti abi. Arvuti abil oli võimalik sorteerida kogu röntgeni andmeid ning luua sellest pilt. Esimese arvuti abil oli võimalik saada täiuslik pilt säilinud [[Peaaju|inimajust]], kuid selle visualiseerimiseks kulus 9 päeva. Enne seda, kui aparaati sai kasutada patsientide peal, tuli Hounsfieldil seda täiustada. Hilisemad mudelid vajasid tööks üheksa tundi ning lõpuks üheksa minutit. Viimane aparaat vajas tööks pildi kokkupanemiseks vaid viis minutit. Esimene kliiniline kompuutertomograafia uuring toimus Inglismaal, Londonis 1. oktoobril 1971. aastal Atkinson Morley’i haiglas. Patsiendiks oli daam, kellel kahtlustati otsmikusagara kasvajat. Teda skaneeriti prototüüpse [[Tomograaf|tomograafiga]], mis oli välja töötatud Godfrey Hounsfieldi ja tema meeskonna poolt lääne [[London|Londonis]], Hayes’i EMI Kesk Teaduslaboris (''[[:en:EMI|EMI Central Research Laboratories]]''). Tomograaf tootis pildi 80 x 80 [[Maatriks|maatriksiga]] ning skanneeringu läbiviimiseks kulus ca viis minutit. Umbes sama kaua aega võttis ka kujutise töötlemine.<ref>http://www.impactscan.org/CThistory.htm</ref>
Tänapäeva kompuutertomograaf lõpetab skaneerimise paari minutiga ja suudab toota pilte 1024 x 1024 maatriksiga, omandades andmeid vähem kui 0,3 sekundiga. Umbes 30 minuti jooksul on võimalik kogu uuring salvestada arvuti [[Kõvaketas|kettale]]. Kompuutertomograafi skaneeritud andmed saab edastada kaasaegse tehnika abil teistesse meditsiiniasutustesse ning seeläbi on eriarstide vaheline infovoog suhteliselt lihtsaks ja kiireks muutunud.<ref name=":0" />
29. rida ⟶ 31. rida:
* [[Valu]] või [[patoloogia]] asukoha määramiseks
* [[Tsefalomeetriline analüüs|Tsefalomeetrilise analüüsi]] teostamiseks <ref>http://www.radiologyinfo.org/en/info.cfm?pg=dentalconect</ref>
[[Pilt:Coronaraneursymen bei Kawasaki-Syndrom - CT - Volume rendering gesamt - 029.jpg|pisi|Südame KT, kus on näha mukokutaanset lümfadenopaatilist sündroomi ehk Kawasaki sündroomi]]
=== Selgroo KT: ===
43. rida ⟶ 46. rida:
Uuringu eesmärgiks on leida kasvaja varajases staadiumis, et seda oleks võimalik eemaldada enne, kui kasvaja on nii kaugele arenenud, et selle meditsiiniline eemaldamine enam võimalik ei ole. <ref>http://www.radiologyinfo.org/en/info.cfm?pg=ct_colo</ref>
=== Südame KT: ===
[[Südame kompuutertomograafia]] ehk südame KT, on valutu test, mille käigus tehakse detailseid pilte südamest kasutades röntgeniaparaati. Protseduuri ajal liigub röntgeniaparaat ümber patsiendi keha ringi. Uuringu käigus tehakse iga nurga all südamest pilte. Seejärel pakib arvuti need pildid kokku ning loob kolmemõõtmelise (3D) pildi südamest. Aeg-ajalt süstitakse veeni joodi baasil [[Kontrastvärv|kontrastvärvi]], mis kuvab [[Pärgarter|pärgartereid]] röntgeni pildil. Seda tüüpi uuringut kutsutakse ka [[Kompuuterangiograafia|kompuuterangiograafiaks]].
Südame kompuutertomograafiaga võib tuvastada või hinnata:
* [[Südame isheemiatõbi]]
* Kaltsiumi kogunemist pärgarteri seintele
* Probleeme [[Aort|aordis]]
* [[Kopsuemboolia|Kopsuembooliat]]
* Probleeme kopsuveenidega
* Probleeme [[Süda|südame]] funktsiooni ja südameklappidega <ref>https://www.nhlbi.nih.gov/health/health-topics/topics/ct</ref>
[[Pilt:Subcutaneous emphysema pelvis cropped.jpg|pisi|Nahaalune emfüseem vaagnapiirkonnas]]
=== Kõhu- ja vaagnapiirkonna KT: ===
[[Kõhu- ja vaagnapiirkonna kompuutertomograafia]] on diagnostiline uuring, mille abil on võimalik avastada haigusi [[Peensool|peensooles]], jämesooles ja muudes [[Siseorganid|siseorganites]], mis põhjustavad valu. See on kiire, valutu ja skaneeringut teostades ei tungita kudedesse.
Seda uuringut viiakse läbi selleks, et diagnoosida järgmisi nähtusi:
* [[Infektsioon|Infektsioone]], nagu [[pimesoolepõletik]], [[püelonefriit]]
* Põletikulisi [[Soolehaigus|soolehaigusi]] nagu [[Crohni tõbi]], [[pankreatiit]] või [[maksatsirroos]]
* [[Maks|Maksa]], [[Neerud|neerude]], [[Pankreas|pankrease]], [[Munasarjad|munasarjade]] ja [[Põis|põie]] vähki
* [[Kõhuaort|Kõhuaordi]] [[Aneurüsm|aneurüsmi]]
* Vigastusi kõhuõõne organites <ref>http://www.radiologyinfo.org/en/info.cfm?pg=abdominct</ref>
== KT eelised ==
Meditsiiniliste uuringute järgi on kompuutertomograaf viie kõige parema meditsiinilise avastuse hulgas viimase 40 aasta jooksul. <ref>http://www.radiologyinfo.org/en/info.cfm?pg=safety-hiw_04</ref> Kompuutertomograaf suudab pakkuda detailseid andmeid, et diagnoosida haigusi, planeerida ravi ning hinnata täiskasvanute või laste siseorganite, luude jms seisundit. Lisaks sellele võib KT uuringu abil välistada mõningaid operatsioone. <ref>http://www.fda.gov/Radiation-EmittingProducts/RadiationEmittingProductsandProcedures/MedicalImaging/MedicalX-Rays/ucm115317.htm</ref>
=== Kiirus: ===
Osalised skaneeringuid võtavad aega mõned sekundid ning keha täielik skaneering umbes 30 minutit. See kiirus aitab leida sisemisi vigastusi ja sisemist verejooksu piisavalt kiiresti, et päästa elusid. <ref name=":1">http://www.livestrong.com/article/19234-advantages-disadvantages-cat-scan/</ref>
=== Piirangud: ===
[[Pilt:MRI-Philips.JPG|pisi|Magnetresonantstomograaf]]
==== MRT: ====
Kompuutertomograafil on vähem piiranguid kui [[Magnetresonantstomograafia|magnetresonantstomograafil]] (MRT). KT skaneeringu käigus on võrreldes MRT-ga liikumine küll piiratud, kuid mitte keelatud. Samuti ei ole erinevalt MRT-st keelatud siirdatud meditsiiniseadmed. <ref name=":1" />
===== Röntgen: =====
Kõige suurem eelis kompuutertomograafil röntgeniaparaadi ees on andmete kogus. Nimelt kompuutertomograafi abil on ühe skaneeringu abil võimalik saada uuritavast objektist kolmemõõtmelise (3D) vaate, kuid röntgeni puhul on selleks vaja teha mitmeid eri nurga alt skaneeringuid. <ref>http://www.universitydiagnostic.com/patient-faq.aspx</ref>
== KT puudused ==
=== Kiirgus: ===
Kompuutertomograafid kiirgavad röntgenikiirgust. Erinevad [[koetüübid]] neelavad röntgenikiirgust erinevates kogustes. Neeldunud kiirgus võib lõhkuda [[Keemiline side|keemilisi sidemeid]] kudedes ning vabastada laetuid [[Ioon|ioone]], mis võivad kahjustada [[DNA|DNA-d]] ja toota [[Vähirakk|vähirakke]]. <ref>http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3295369/</ref>
Kompuutertomograafist saadud [[Kiirgusdoos|kiiritusdoos]] on igal patsiendil erinev. Kõik sõltub uuritava kehaosa suurusest, protseduuri tüübist ning tehnikast, mida uuringu käigus kasutatakse. <ref>http://www.fda.gov/Radiation-EmittingProducts/RadiationEmittingProductsandProcedures/MedicalImaging/MedicalX-Rays/ucm115329.htm</ref>
=== Kontrastaine: ===
Kompuutertomograaf teostab pildid hallides toonides ning aeg-ajalt on need toonid sarnased, mis muudab probleemsed alad raskesti uuritavaks. Selleks, et probleemi lahendada, kasutatakse kontrastainet. [[Seedetrakt|Seedetrakti]] uurimiseks kasutatakse [[Baarium|baariumit]]. Veenisiseset kontrastainet kasutatakse [[Arter|arterite]] kujutamiseks pildil. Viimasel on aga oht, et võib tekkida [[anafülaksia]] ning süvenenud [[neerukahjustus]], kuna kontrastaine on [[Jood|joodi]] baasil. <ref>[http://patient.info/doctor/computerised-tomography-ct-scans#ref-2 http://patient.info/doctor/computerised-tomography-ct-scans#ref-]</ref>
== KT tüübid ==
[[Pilt:Ct-internals.jpg|pisi|T: Röntgentoru
D: Andurid
X: Röntgenkiir
R: Gantry
]]
=== Elektronkiir-kompuutertomograafia: ===
[[Elektronkiir-kompuutertomograafia|Elektronkiir-kompuutertomograafiat]] esitles 1980. aastate alguses meditsiinifüüsik [[Andrew Castagnini]] kui meetodit, mille abil on võimalik parandada kompuutertomograafide [[Lahutusvõime|lahutusvõimet]]. Kuna [[röntgenitoru]] peab pildistamiseks pöörama 180 kraadi, ei suuda tehnika jäädvustada dünaamilisi sündmusi ega liikumisi, mis on kiiremad kui pöörlemise kiirus.
Selle asemel, et pöörelda ümber patsiendi, on elektronkiir-kompuutertomograafil suur [[vaakumtoru]], kus [[Elektronkiir|elektronkiired]] on elektromagnetiliselt suunatud [[Volfram|volframi]] röntgenkiirte [[Anood|anoodide]] hulga poole, mis paiknevad ringikujuliselt ümber patsiendi. Iga anood saab löögi elektronkiirelt ja kiirgab röntgenkiiri, mis on paralleelsed ning tuvastatavad [[Konventsionaalne kompuutertomograaf|konventsionaalse kompuutertomograafi]] poolt. Liikuvate osade puudumise tõttu on võimalik teostada kiireid skaneeringuid, omandades ühe viilu 50-100ms ning muutes meetodit ideaalseks südame pildistamiseks. Elektronkiir-kompuutertomograafi kastutatakse eelkõige pärgarteri kaltsiumi sisalduse hindamiseks, mille abil on võimalik prognoosida pärgarteri haigusi. <ref name=":2">http://www.newworldencyclopedia.org/entry/Computed_tomography</ref>
=== Kahe röntgentoruga kompuutertomograaf: ===
[[Siemens]] tutvustas 2005. aastal ''Radiological Society of North America'' (RSNA) meditsiinilisel koosolekul kompuutertomograafi, mis oli kahe röntgentoruga ning 32 andurist koosneva kahekordse massiiviga. Kaks röntgentoru suurendasid ajalist lahutusvõimet, vähendades kogu pildiks vajalikku pöördenurka, võimaldades sellega viia läbi südame uuringuid ilma südame löögisagedust vähendavate ravimitega ning lubades [[Süstoolne vererõhk|süstolis]] oleva südame kujutamist. Kahe röntgenitoru kasutamine võimaldas kahe energiaga röntgenkuvamise. Selle abil sai eristada kaltsiumit joodist või [[Titaan|titaanist]], mis muul juhul oleks olnud võimatu. Samuti edendab see ka kudede kirjeldust, mis võimaldab paremini eristada kasvajat. <ref name=":2" />
=== Spiraal kompuutertomograafia: ===
[[Pilt:Computed tomography of human brain - large, inverted.png|pisi|Inimajust tehtud KT, mis on esitatud eraldi viiludena]]
1990-ndate lõpuni saadi kompuutertomograafi pilte ühe viilu korraga, samal ajal kui patsiendilaud liikus läbi ''gantry''. Selline uuring võttis aega 30 või 45 minutit ning iga viilu teostamisel pidi patsient hinge kinni hoidma. Tänapäeval teostatakse kogu protseduur ühe hingetõmbega ja saadakse koed, mis on läbinud röntgeni samal hetkel kui patsientlaud läbib ''gantry''. Kogu uuring tehakse ära alla viie minuti. [[Spiraal kompuutertomograaf|Spiraal KT]] ja kiire kujutise omandamise tulekuga on kompuutertomograafist saanud peamine diagnostiline vahend [[radioloogia]] osakonnas. <ref>http://www.medicinenet.com/script/main/art.asp?articlekey=9626</ref>
=== Konventsionaalne kompuutertomograafia: ===
Konventsionaalset kompuutertomograafiat sooritatakse suunates röntgenkiiri kõhu mitmetesse erinevatesse nurkadesse ja tasemetesse. Selleks, et organid oleksid [[Röntgenfilm|röntgenfilmil]] nähtavad, antakse patsiendile kas veenisiseselt või suu kaudu kontrastainet. Seejärel töötleb arvuti röntgenilt saadud informatsiooni ning koostab KT pilte kõhust, tavaliselt umbes ½ tollise ristlõikega. Tänu spiraal kompuutertomograafiale ja arenenud pilditöötluse meetoditele on nüüd võimalik toota detailseid kolmemõõtmelisi pilte. Kui patsient on õigesse asendisse paigutatud, siis kasutades seda meetodit lülitatakse paariks sekundiks röntgenkiired sisse. Peale seda muudetakse patsiendilaua asendit ning lülitakse röntgenkiired uuesti sisse. Kuna see meetod on suhteliselt aeglane, siis ajastus, mil kontrastaine on pildistamiseks optimaalne, ei pruugi kokku langeda ning saadud pilt ei pruugi olla adekvaatne. <ref>http://www.pathology.jhu.edu/pc/slides/ctscan.html</ref>
{{Koolitöö|1. mai 2016|autor=Sander Sõritsa|kool=[[Tartu Ülikool]]}}
== Viited ==
| |||