Saarmas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
61. rida:
===Toitumine===
[[Pilt:Otter (Lutra lutra) on Westing beach - geograph.org.uk - 1013953.jpg|pisi|Saarmas murtud linnuga]]
Hästi arenenud [[lõikehambad]] võimaldavad saarmastel süüa värsket [[kala]] ja kalad ongi saarma peatoidus (umbes 75%): ta sööb [[koger|kokresid]], [[haug]]e, [[forell]]e, [[särg]]i, [[mudil]]aid ja teisi kalu. Kalad, keda saarmad püüavad ja söövad, on enamasti väikesed, kaaluga kuni 100 g. Talvel sööb ta rohkesti [[konn]]i, sageli ka [[puruvana]]sid. Suvel püüab [[närilised|närilisi]], eriti [[mügri]]sid, mõnel pool murrab linde, näiteks [[part]]e ja [[kurvits]]aid, aga isegi ka [[vähk]]e. <ref name="Loomade elu"/>. Enim toitu püüavad saarmad talvel, vähem kevadel. Nagu eespool kirjeldatud, on saarmad oma anatoomilise eripära tõttu sunnitud ellujäämiseks tihti ja suurtes kogustes, kuni 1/5 kehakaalust igapäevaselt, toitu tarbima.
Saarmad kütivad aktiivselt, saaki otsides ja jahti pidades nii maismaal kui vees. Saarmad, kes elavad jõgedes-järvedes, teevad pesa tavaliselt ikka maismaale, näiteks jõekallastele, mahalangenud puude juurtesse ning käivad ka maismaal ja isegi puu otsas jahti pidamas. Talvised jääolud aga ka suvised põuaperioodid võivad sundida saarmaid ajutiselt teistele jahimaadele liikuma või siis olemasolevat jahimaad teistega jagama.
| |||