Toimumisaega näitav määrus: erinevus redaktsioonide vahel

 

= Eesti keel =

 

* ''algul, ammu, eile, eluilmaski, enne, ennemuiste, homme, hiljuti, iialgi, jalamaid, kord, kunagi, millalgi, mullu, niipea, nüüd, otsekohe, peagi, praegu, tänavu, vanasti, varsti, äsja, öösel, ükskord, ülehomme'' jt: ''Ametikõrgendust pole '''niipea''' loota. Ta lahkus '''tookord''' baarist üksi. Siim luges '''hiljuti''' põnevat kriminaalromaani.'''Vanasti''' ei olnud televiisoreid ja külmkappe.''

* inimese vanusele osutavad lt-liitelised määrsõnad: ''noorelt, vanalt, kolmeaastaselt, viiekümneselt'' jt: '''''Kaheaastaselt''' läksin ma lasteaeda. '''Noorelt''' on lihtsam keelt õppida kui '''vanalt'''.''

 

 

* Kõige tavalisem on '''[[alalütlev kääne|alalütlevas käändes]] ajamäärus''': '''''Üheksakümne teisel aastal''' võeti Eesti kroon uuesti kasutusele. Olen olnud '''viimastel päevadel''' kõrges palavikus. '''Neljapäeva hommikul''' tuleb leping allkirjastada. Veemõõtjate näidud tuleb teatada '''kuu viimasel päeval.'''''

* '''[[Seesütlev]]as käändes''' on ajamäärus peamiselt siis, kui

 

 

* '''Tegusõna lihtmineviku- või olevikuvormi''' kasutades võib sündmuse toimumisaega täpsustada ajamäärus: ''Ilm on '''täna''' tavalisest jahedam. Kuhu sa '''eile''' läksid? Kassid on '''harva''' koertest suuremad.''

* '''Tegusõna täis- ja [[enneminevik]]uvormid''' võtavad mingi kindla vaatlushetke seisukohalt kokku selle, mis enne toimus. Täis- ja enneminevikuvormid seostuvad ajavahemikku, kestust, sagedust või korduvust näitava ajamäärusega: ''Koer pole '''viimaste päevade jooksul''' midagi söönud. Ma olen '''kuus korda''' verd annetamas käinud. Mul on juba '''neli päeva''' hammas valutanud.''

* '''Tegusõna täis- ja enneminevikuvormidega''' võivad esineda kindlat ajakohta näitavad määrused,