Mõõgavendade ordu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Eemaldatud muudatus 4413172, mille tegi 193.40.13.163 (arutelu) |
||
1. rida:
{{NPOV}}{{Organisatsioon
|Nimi = Mõõgavendade
|Embleem = [[Image:Zakon Kawalerów Mieczowych COA.svg|250px| ]]
|Embleemiallkiri = Mõõgavendade ordu vapp
27. rida:
}}
'''Mõõgavendade
1202. aastal moodustas [[preester]] [[Theoderich (Eestimaa piiskop)|Theoderich]] (mõningatel andmetel hoopis [[Riia piiskopkond|Riia]] [[piiskop Albert]]) [[Palestiina]]s tegutseva [[Templiordu]] eeskujul [[Riia]]s vaimuliku [[rüütliordu]] Kristuse Sõjateenistuse Vennad. Ordut hakati kutsuma ordu vapil ja orduvendade mantlil oleva mõõga kujutise järgi Mõõgavendade orduks. Ordu loodi ametlikult selleks, et kaitsta Riia piiskopkonda ja selle kristlasi, kuid reaalselt hakati seda kasutama ka [[Liivimaa]] alistamiseks, mis tavaliste ristisõdijate hooajaliste tulekute ja minekute tõttu oli olnud küllaltki vaevaline. [[Paavst]] [[Innocentius III]] kinnitas [[ordu]] reeglid [[1204]]. aastal ja ordu allutati piiskop Albertile.<ref>Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat 1982. Peatükk VI (4)</ref>
39. rida:
1207. aasta paiku kuulus ordusse maksimaalselt 80–100 võitlejat<ref>[http://www.historia.lv/biblioteka/indrika-hronika Indriķa hronika.] Läti keelde tõlkinud Ā. Feldhūns; eessõna ja kommentaarid Ē. Mugurēvičs. Rīga: Zinātne, 1993. XI peatükk, kommentaar 7</ref>, [[1235]]. aastal oli ordus 110–180 [[Rüütelvend|rüütlit]], 30–45 [[preestervend]]a, kuni 500 [[teenervend]]a, umbes 700 palgasulast. Orduvendade tähtsaima osa moodustasid rüütelvennad, elukutselised sõjamehed, kelle vormirõivaks oli valge mantel punase risti ja mõõgamärgiga.
== Mõõgavendade
{{Vaata|Liivi ristisõda}}, ''[[Võnnu ordulinnus]]''
== Mõõgavendade
{{Vaata|Eestlaste muistne vabadusvõitlus}}
[[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|Eestlaste muistse vabadusvõitluse]] lõpul, aastal [[1226]], kuulus ordule [[Sakala]], [[Alempois]], [[Nurmekund]], [[Mõhu]] ja Põhja-[[Vaiga]]. [[1227]]. aastal saadi [[Taani]]lt juurde [[Revala]], [[Harjumaa|Harju-]], [[Järvamaa|Järva-]] ja [[Virumaa]]; [[1233]]. aastal Riia piiskopilt ja linnalt osa [[Saaremaa (maakond)|Saaremaad]]. Ordu valduste kaitseks ehitati mitut tüüpi kindlustusi ja 6 suurt konvendilinnust: [[Aizkraukle ordulinnus|Aizkraukle]], [[Võnnu ordulinnus|Võnnu]], [[Riia ordulinnus|Riia]], [[Sigulda ordulinnus|Sigulda]], [[Tallinna ordulinnus|Tallinn]], [[Viljandi ordulinnus|Viljandi]]. Ordu valdused jagati komtuur- ja foogtkondadeks.
== Mõõgavendade
{{Vaata|Ristisõjad Venemaal}}
Pärast Liivimaa vallutamist said Mõõgavendade ordu maavalduste piiriks idas [[Ingerimaa]], [[Peipsi järv]] ning [[Pihkva vürstiriik|Pihkva]] ja [[Novgorodi vabariik|Novgorodi]] vürstiriigid.
73. rida:
{{Vaata| Emajõe lahing (1234)}}
{{Pildid kõrvuti|paremale|Zakon Kawalerów Mieczowych COA.svg|140|SwordBrothers.svg|120|Mõõgavendade
== Mõõgavendade
[[Pilt:LivoniaKnight.jpg|thumb|Mõõgavendade
Mõõgavendade ordu liikmeskond koosnes vendadest – ''fratres''. Peale tavaliste vendade olid ordul veel vaimulikud vennad – [[preester|preestrid]]. Ordu kõrgem esindaja ja juht oli [[ordumeister]]. Tähtsamate küsimuste otsustajaks oli ordu [[kapiitel]], millest võtsid osa ka kõik orduvennad. Hiljem kogunesid otsustamiseks ainult kõrgemad võimukandjad, kes moodustasid [[kindralkapiitel|kindralkapiitli]].
102. rida:
*[[Paide komtuurkond]]
== Mõõgavendade
{{Vaata|Saule lahing}}
[[1236]]. aastal kaotasid orduväed [[Saule lahing]]u. Lahingus leedulastega langes palju orduvendasid (võimalik, et pooled) sh ordumeister Wolquin. [[1237]]. aasta märtsis pidas ordu veel viimase lahingu magister Bruno juhtimisel [[Galiitsia]] vürsti [[Daniil Romanovitš]]iga, mille orduväed samuti kaotasid.
|