Nutistu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Epp (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Sanderkutt (arutelu | kaastöö)
1. rida:
'''Värkvõrk''' (inglise keeles ''internet of things'') on [[Internet]]i kaudu seotud asjade võrk, kus need kasutaja ja üksteisega informatsiooni jagavad ja vahetavad ning koos teatud ülesandeid täidavad.
 
Need seadmed võivad olla nii nutitelefonid, külmikud, pesumasinad, nutikellad, meditsiiniseadmed, hooned kui ka näiteks lennukimootorid. Ekspertide hinnangul on aastaks 2020 maailmas üle 50 miljardi värkvõrgu seadme.<ref name="cisco.com">[http://www.cisco.com/c/dam/en_us/about/ac79/docs/innov/IoT_IBSG_0411FINAL.pdf3 The Internet of ThingsHow the Next Evolution of the Internet Is Changing Everything]</ref>
 
Lihtsaim asjade interneti näide see, kui garaažiuksed saavad aru, et omaniku auto on läheduses või kui omanik saadab käsu ukse avamiseks oma nutitelefonilt.<ref name="delfi.ee">[http://forte.delfi.ee/news/tarkvara/ulevaade-asjade-internet-ja-mis-sellest-kasu-on?id=73717233 Ülevaade: asjade internet ja mis sellest kasu on - Forte]</ref>
 
==Ajalugu==
 
Esmakordselt kasutas inglise keelset väljendit Internet of Things Inglise ettevõtja Kevin Ashton 1999. Aastal.
<ref name="theguardian>[http://www.theguardian.com/media-network/2015/mar/31/the-internet-of-things-is-revolutionising-our-lives-but-standards-are-a-must The internet of things is revolutionising our lives, but standards are a must]</ref>
Eestikeelne väljend „värkvõrk“ pärineb Euroopa Komisjoni esindus Eestis, Eesti Keele Instituudi ja Postimehe poolt 2014. aastal korraldatud sõnavõistluselt, kus otsiti eesti keelseid vasteid populaarsetele võõrsõnadele.(Viide: http://www.sonavoistlus.ee/mida-otsime)
 
 
==Kasutusvaldkonnad==
 
Tervishoius kasutatakse värkvõrgu seadmeid patsientidel, kes vajavad pidevat jälgimist. Nende abil on võimalik hoida patsientide tervisenäitajatel pilku peal isegi siis, kui nad ei viibi raviasutuses.
 
Põhilise osa värkvõrgu seadmetest moodustavad ikkagi seadmed mis on seotud hoonetega. Enamasti on nende eesmärgiks muuta hoone kasutamine mugavamaks või säästlikumaks. Heaks näiteks on RFID põhilised kontaktivabad ligipääsu süsteemid või erinevad lahendused kütteseadmete juhtimiseks, mis arvestavad nii vee kui õhu kütmisel elektrihinnaga. Lisaks on võimalik kontrollida tubade temparatuuri, valgustust ja ventilatsiooni seal viibivate inimeste arvu põhjal.
 
Kõik Tesla mudelid on võimelised tegema tarkvara uuendust iseseisvalt ja juhtmevabalt. Näiteks 2016 aastal väljastas Tesla Motors mitmetele Model S autodele tarkvarauuenduse, mis tõi endaga kaasa mitmeid uusi funktsioone. Uutest funktsioonidest enim kõneainet pakkuv on isesõitmine. Tänu uuele tarkvarale oskavad alates septembrist toodetud Model S-id ise sõidurida ning kiirust muuta. Lisaks saavad nad hakkama ka lihtsamate asjade nagu nt pidurdamisega.<ref name="kiip.ee">[http://www.kiip.ee/paljud-tesla-elektriautod-muutusid-tarkvarauuenduse-abil-isesoitvateks/ Here&#039;s what IoT will do for transportation | VentureBeat | Big Data | by David Evans, Stringify]</ref>
Google kasutab Android seadmete gps andmeid oma rakenduses Google Maps, kus võrreldakse liiklejate reaalseid liikumiskiiruseid kehtivate kiirusepiirangutega ning sellepõhjal informeeritakse kasutajaid ummikutest.
 
<ref name="venturebeat.com">[http://venturebeat.com/2015/09/19/heres-what-iot-will-do-for-transportation/ Paljud Tesla elektriautod muutusid tarkvarauuenduse abil isesõitvateks | Kiip]</ref>
 
Ka Eesti liikluses on suure liiklussagedusega ja mitmerajalistel teedel kasutusel liiklusmärgid, mis on võimelised muutma hetkel kehtivad kiiruspiirangut ning seda näiteks vastavalt ilmastiku- või liikluslolukorrale.
 
==Värkvõrk Eestis==
 
Eesti ettevõtte Autlo on loonud seadme, mis ühendatakse auto OBD2 pistikusse, ning seejärel on auto iseseisvalt võimeline fikseerima kus tasulises parklas ta asub, ning tasuda seejärel parkimise eest.
Tallinnas asuv Kalaranna tänav on Eesti esimene nutitänav, kus jälgitakse reaalajas õhu saastatust, liikluskoormust ja isegi prügikastide täituvust. Kõik kogutud andmed on reaalajas nähtavad aadressil www.eliko.ee/smartstreet. Lisaks arvutatakse veebilehel välja kui suurt säästu annavad tänaval kasutatavad LED lambid võrreldes sama hulga naatriumlampide energiatarbega.
 
==Tehnoloogiad==
Erinevad tehnoloogiad mis aitavad kaasa värkvõrgu arengule <ref name="ieee.org">[http://ieeexplore.ieee.org/xpl/login.jsp?tp=&arnumber=7030240&url=http%3A%2F%2Fieeexplore.ieee.org%2Fstamp%2Fstamp.jsp%3Ftp%3D%26arnumber%3D7030240 Enabling the Internet of Things]</ref>
#RFID ja NFC - RFID oli domineeriv tuvastus tehnoloogia kuni 2010 aastani kui NFC toega mobiiltelefonid hakkasid rohkem levima.
#Visuaalsed märgid - Kasutatakse näitkes turunduskampaaniates, kus kasutajatel on võimail QR-koodist nutitelefoniga pilti tehes avada veebilehitsejaga vastav veebileht. Populaarsed tänu odavusele ja lihtsale kasutamisele.
#Bluetooth low energy - ehk BLE, on uus sidestandard mida riistvaraliselt toetavad juba enamus uued nutitelefonid. Eeliseks on vägagi väike energiatarbimine, näiteks on tuvastatav seade võimeline CR2032 patareil töötama ligi aasta.
#Z-Wave - nutikodude suhtlus standard
#Wifi-direct - Seadmelt-seadmele wifi ühendust pakkuv standard, mis ei vaja ühenduseks ligipääsupunkti. Eeliseks on suured kiirused ning madal latentsusaeg.
#LTE-Advanced – LTE-A on suuri kiirusi pakkuv mobiilside standard. Võrreldes originaalse LTE sidega pakub LTE-A suuremat leviala ning madalamat latensust. LTE-A mängib olulist rolli autode omavahelises suhtluses.
==Viited==
{{reflist}}
 
==Vaata ka==