Reini provints: erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: '{{subst:toimetaA}}{{Lisaviiteid|{{subst:KUUPÄEV}}}} {{Provints | nimi = Reini provints | omakeelne_nimi_1 = saksa | ''Rheinprovinz'' | | omakeelne_nimi_2 = | | | lipu_pi...' |
(Erinevus puudub)
|
Redaktsioon: 27. aprill 2016, kell 21:21
See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2016) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Aprill 2016) |
Reini provints (saksa: Rheinprovinz), ka Reini Preisimaa (Rheinpreußen) või Reinimaa (Rheinland), oli aastatel 1822 kuni 1946 Preisimaa kuningriigi ja Preisimaa Vaba Riigi läänepoolseim provints Saksa Riigis. See loodi Alam-Reini ja Jülich-Kleve-Bergi provintsidest. Selle pealinn oli Koblenz ja aastal 1939 elas seal 8 miljonit inimest. Hohenzollerni provints oli sõjaliselt Reini provintsi ülempresidendi (Oberpräsident) alluvuses.
| Reini provints | |
|---|---|
|
| |
|
saksa Rheinprovinz | |
|
| |
 Vapp  Lipp | |
Pindala: 24 477 km² (1939)[1]  | |
|
Elanikke: 7 915 830 (1939)[2] | |
| Rahvastikutihedus: 323 in/km² | |
| Valitsus paiknes: Koblenzis | |
.svg) |
Reini provints piirnes põhjas Hollandi, idas Preisimaa provintside Vestfaali ja Hessen-Nassau ning Hessen-Darmstadti suurhertsogkonnaga, kagus Pfalziga (Baieri kuningriigi ringkond), lõunas ja edelas Lorraine'iga ning läänes Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga.
Väike eksklaav Wetzlar Hessen-Nassau ja Hessen-Darmstadti suurhertsogkondade vahel oli samuti Reini provintsi osa. Birkenfeldi vürstkond, teisest küljest, oli Oldenburgi suurhertsogkonna enklaav.
Aastal 1911 oli provintsi suurus 10 423 km2; ulatus põhjast lõunasse oli ligi 200 km ja suurim laius oli veidi alla 90 km. See sisaldas umbes 200 km Reini jõest, mis moodustas provintsi idapiiri Bingenist Koblenzini ja voolab siis põhja-loode suunas läbi provintsi, järgides ligikaudu selle idapiiri.
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |