Ava peamenüü

Muudatused

P
Tühistati kasutaja 193.40.58.10 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Ah3kal.
[[Pilt:Stromboli Eruption.jpg|pisi|[[Stromboli]] tegutsemas.]]
 
'''Vulkaanipurse''' on vulkaanilise materjali tungimine maapinnast kõrgemale läbi avause, mida nimetatakse [[vulkaan]]iks.
 
'''Aktiivselt tegutsevaiks''' ehk '''purskavaiks''' loetakse vulkaane, mille [[kraater|kraatrist]] paiskub välja [[aur]]u, [[laava]]t või [[püroklastiline materjal|püroklastilist materjali]]. '''Praegu tegutsevaks''' loetakse ka vulkaani, mis hetkel midagi kraatrist välja ei paiska, kuid tegi seda mõned tunnid või päevad tagasi. Vulkaanipurske lõppemise aja saab fikseerida alles tagantjärele. Umbes kümme protsenti vulkaanipursetest kestab vähem kui üks päev, kuid on ka vulkaane, mis on olnud püsivalt aktiivsed juba tuhandeid aastaid. Vulkaanipursete mediaankestuseks on seitse nädalat. Praegu tegutsevaks ei loeta vulkaani, mille aktiivsusest annavad aimu vaid vulkaani nõlvadel olevad [[fumarool]]id. Seega pole igasugune vulkaani tegevus veel piisav, et seda vulkaanipurskeks nimetada.<ref name="Simkin">Simkin, T. & Siebert, L. (1999). Earth’s Volcanoes and Eruptions: An Overview. Kogumikus H. Sigurdsson (Toim.), Encyclopedia of Volcanoes. Academic Press. Lk 256. ISBN 012643140X</ref>
 
==Pursketüübid==
Tavaliselt jaotatakse vulkaanipursked kaheks – plahvatuslikuks ja efusiivseks. Plahvatuslikud pursked kaasnevad enamasti [[Räni|ränirikka]] [[magma]]ga vulkaanidega. Asi on selles, et [[ränioksiid]] kipub [[magma polümerisatsioon|polümeriseeruma]], moodustades suuremaid kobaraid, kus ränioksiidi [[räni tetraeeder|tetraeedrikujulised]] [[kristall]]id on üksteisega tippepidi liitunud. On selge, et mida väiksem on ränisisaldus magmas, seda vähem taolist polümeriseerumist saab esineda. Polümeriseerumisega kaasneb suurem [[Viskoossus|sisehõõre]], sest suuremad [[molekul]]id ei saa üksteisest nii hõlpsalt mööda libiseda. Plahvatuslikkus tekib sellest, et [[Rõhk|rõhu]] vähenedes (nagu juhtub ülespoole tõusva magmaga), halveneb [[gaas]]ide [[lahustuvus]] magmas. Eraldunud gaasid hakkavad oma suure [[Maht|mahu]] tõttu [[vulkaanilõõr]]is pingeid tekitama. Asi laheneks, kui gaasid saaksid magmast välja murda, kuid suure [[viskoossus]]e tõttu on see raskendatud. Seetõttu kaasnevad plahvatuslike vulkaanipursetega eelkõige [[Püroklastiline kivim|püroklastiliste kivimite]] ja [[Vulkaaniline tuhk|vulkaanilise tuha]] väljapaiskumine. Tegemist ei ole millegi muu kui magma või [[kivi]]dega, mis on gaaside poolt pihustatud või purustatud ja vulkaanist jõuga välja lennutatud.
 
Efusiivsed vulkaanipursked on reeglina [[Aluseline kivim|aluselise]] ehk ränivaese koostisega ning väiksema sisehõõrde tõttu pääsevad eraldunud gaasid paremini magmast välja, mistõttu on pursked rahulikud ja vulkaaniliseks saaduseks on tuha, [[Pimss|pimsi]] jms asemel pigem [[Vedelik|vedel]] [[laava]].
 
Tuleb märkida, et enamasti on küll nii, et rahulikult purskub vulkaanist ränivaene laava ja plahvatuslikult ränirikas, kuid nagu [[geoloogia]]s tavaline, ei ole see absoluutne reegel. Võib olla ka vastupidi. Loomulikult ei ole ühele vulkaanile omane ainult üks pursketüüp, kuid üks on enamasti domineeriv. Tihti on pursete algus plahvatuslikum, millele järgneb vaiksem laava väljavool. See on seostatav sellega, et eraldunud gaas koguneb [[Magmakamber|magmakambri]] ülaossa ja väljub seetõttu peamiselt purske algosas.
 
Magma koostis sõltub peamiselt vulkaani asukohast. [[Ookeaniline saar|Ookeaniliste saarte]] [[vulkanism]] on enamasti vähem plahvatuslik, [[subduktsioonivöönd]]i vulkanism võib aga olla vägagi raevukas. Tüüpiline efusiivse vulkaanipurske näidis on [[Kilauea vulkaan]], mis tegutseb suhteliselt vaikselt ja toodab vedelat laavat, mis tardudes moodustab [[basalt]]se [[laavavool]]u. Subduktsioonivööndi vulkaane võib leida kõikjalt [[Vaikse ookeani tulerõngas|Vaikse ookeani tulerõngast]], aga ka mujalt. Näiteks kurikuulus [[Krakatau saar]]e pooleks lennutanud [[Krakatau]] vulkaan asub subduktsioonivööndi kohal.
254

muudatust