Tamme-Lauri tamm: erinevus redaktsioonide vahel

Tamme-Lauri tamm on ühtlasi Eesti vanim puu. 1998 mõõdeti juurdekasvupuuriga ta vanuseks 680 aastat. Kuid 2004. aasta andmetel olevat veel vanem, umbes 800-aastane [[Puhtulaid|Puhtulaiu]] tamm Läänemaal<ref>[[Heino Kees]]. "Eesti rekordid". [[Tartu Ülikooli Kirjastus]] 2004, lk. 26</ref>.

 

 

Tamm võib olla kuulunud suuremasse, Lauri ohvripaiga nime kandnud kompleksi.<ref name="Valpri">[[Valdo Valper]]. Urvastõ kihelkonna kohapärimuse tunnusjooned. Raamatus: Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus. Koostanud [[Valdo Valper]]. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus 2010, lk 19.</ref> Lauri ohvripaika ja selle hävitajana 18. sajandi [[hernhuutlus|hernhuutlikku]] Urvaste pastorit [[Johann Christian Quandt]] nimetab 1929. aastal A. Pallitsalt pärinev pärimusteade: "Tähtsamatest Vandti töödest oleks veel: ohvripaikade hävitamine, üldse hävitanud seitse ohvrikohta. Neist raskem teostada olnud: Lauri ohvri paik, milleks osutunud vana ahevars. Kõikide raskuste peale vaatamata pandnud õpetaja kirikuriided selga ja läinud ahervarre juurde. Suurte võitluste tagajärjel jooksnud must kukk ahervarrest välja ja lennanud Lepa-Lauri suunas edasi, sellest ajast kadunud ka see ohvripaik, mille kohta enam praegu pole teada."<ref>E 63852/3 < [[Urvaste kihelkond]] – A. Pallits (1929); ilmunud raamatus: Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus. Koostanud [[Valdo Valper]]. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus 2010, nr 116, lk 80.</ref>