Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P nõbu > nõo (omastav kääne) |
|||
104. rida:
Kuurvürstkond oli seaduslikult kohustatud olema jagamatu: see võis territooriumi kasvatada, kuid ei tohtinud territooriumi võõrandada või pärijate vahel jagada – varem kasutatud reegel põhjustas aegade jooksul mitmeid [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Braunschweig-Lüneburgi]] vürstkondi. Selle eesmärgiks oli järgida meessoost [[esmasünniõigus]]t. Kuna see oli [[saali tavaõigus]]e vastu, siis vajas muudatus keiserlikku kinnitust, mille keiser [[Leopold I]] andis aastal 1692.
Aastal 1692, kuurvürstkonnaks tõusmise ajal, koosnes selle territoorium Braunschweig-Lüneburgi vürstkondadest [[Calenbergi vürstkond|Calenbergist]] ja [[Grubenhageni vürstkond|Grubenhagenist]], mille eelnev liin oli pärandanud juba aastal 1665. Kuid kuni kuurvürstkonna kinnitamiseni Riigipäeva poolt aastal 1708 päris Calenbergi liin aastal 1705 veel [[
Kuigi [[Saksa-Rooma riik]] lõpetati aastal [[1806]], ei pidanud George III valitsus lõpetamist lõplikuks ning kuningas jätkas "Hannoveri kuurvürstina" aastani [[1814]].
| |||