|
== Venestamine 20. sajandil ==
1938. aastal moodustasid eestlased 93.,3% Eesti rahvastikust. Eesti okupeerimisegaokupeerimise ja inkorporeerimisega [[NSVLNSV Liit]] poolt ja inkorporeerimisega NSVL-iu algas süstemaatiline Eesti ümberrahvastamine eestlaste Venemaale küüditamise ja venekeelsete asustuskolonistide Eestisse toomisega.
[[Küüditamine|Küüditamiste]] ja vangilaagreisse sunnitööle saatmisega deporteeriti juunis 1941 üle 10 000 inimese, märtsis 1949 üle 20 000 inimese, peamiselt Siberisse [[Novosibirski oblastisseoblast]]isse ja [[Krasnojarski kraissekrai]]sse. Eestisse toodi keskmiselt üle 10 000 vene keelt kõneleva muulase aastas. Selleks et vältida väikeste rühmadena sisserändavate venelaste sulandumist eestlaste hulka, moodustati terviklikke vene asumeid. Venemaa linnades korraldati tööjõu Eestisse värbamisi Eestisse. Värvatud olid korterite saamisel eelistatud. Narvast[[Narva]]st lahkunud sõjapõgenikel keelati Narva tagasipöördumine, Venemaalt toodud linnajuht andis korralduse linna lubada ainult ausaid nõukogudeNõukogude patrioote Pihkvast[[Pihkva]]st, Leningradist[[Leningrad]]ist ja Novgorodist[[Novgorod]]ist. Kirde-Eestisse rajati [[Sillamäe]] linn, kuhu sissepääs oli eestlastele suletud. Samuti oli eestlastele suletud sadamalinn [[Paldiski]].
Eestlaste osa Eesti rahvastikust:
*1945 97.,1%
*1950 75%
*1959 74.,6%
*1970 68.,2%
*1979 64.,7%
*1986 61.,3%
*1989 61.,5%{{lisa viide}}
1987. aastal jagati Eestis 67% mugavustega uuskorteritestuutest migrantidelekorteritest immigrantidele.
1986. aastal elas Eesti linnades moodsateskaasaegsetes keskkütte ning sooja ja külma veega korterites 81% migrantidest. 1959. aastal moodustas eestlaste osa linnaelanike seas 60%, 1988. aastaks oli eestlaste osa langenud 51 protsendile. 1989. aastaks oliolid Eesti 32 linna hulgaslinnas muulased ülekaalus 11 linnas.
Eestisse rajati [[migratsioon]]ipumbana toimivat suurtööstust, mille tooraine veeti sisse N.NSV Liidu teistest piirkondadest, aga toodetuttoodangut ei vajatud Eestis ning see veeti siit välja. Kaheksakümnendate1980. aastate lõpuks oli umbes 90% Eesti majandusest üleliidulise alluvusega, seda juhiti Moskvast ja kogu asjaajamine ning aruandlus oli venekeelne.
1988. aastal andisanti [[Eesti Televisioon]]Eestis eetrisse nelja programmitelevisiooniprogrammi, millest kolm olid venekeelsed. Umbes viiekümnest tunnistSaadete ööpäevaööpäevasest saadeteumbes viiekümne tunnisest kogumahust olimoodustasid eestikeelneeestikeelsed saated vaid 10.,5 tundi.
[[NLKP Keskkomitee]] aruandekõnes partei [[NLKP 24. kongress]]il esitas [[NLKP KK peasekretär]] [[Leonid Brežnev]] loosungi uuest ajaloolisest inimühendusest, [[nõukogude rahvas]]t. Sellest loosungist kujunes venestamise teoreetiline alus, millega kaasnes suure vene vennasrahva erilise rolli ning vene keele kui rahvustevahelise suhtlemise vahendi rõhutamine. Venestamisele andis uut hoogu [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] salajane määrus "Meetmetest vene keele õppimise ja õpetamise edasiseks täiendamiseks liiduvabariikides" 13. oktoobril 1978.
19. detsembril 1978 võttis EKP Keskkomitee büroo vastu salajase otsuse "Vene keele omandamise ja õpetamise edasisest täiustamisest"., mis kuulutas kommunistliku partei põhitaotluseks eesti keele avaliku kasutamise piiramise ja eestlaste kakskeelsuse. Venekeelseteks muutusid dokumentide blanketid kaubanduses, transpordis, meditsiiniasutustes, sides, hoiukassades. Teenindusasutustesse võeti tööle umbkeelseid venelasi. Teadusasutustes tehti sunduslikuks väitekirjade esitamine venekeelsetena – kaisegi eesti keele ja kirjanduse alal. Vene keelt hakati õpetama juba lasteaias, koolide õppeprogrammides suurendati vene keele erikaalu teiste õppeainete arvel. Vene keele õpetajad said 15% kõrgemat palka kui eesti keele õpetajad. Kõige selle tulemusel said ja saavad seniajani venelased Eestis hakkama eesti keelt oskamata, samas on suuri piirkondi Eestis, kus eestlastel on vene keele oskus vältimatult vajalik.
== Vaata ka ==
| 