Vastupanutegevus Eesti NSVs: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Rahumeelne vastupanutegevus: Lisatud Balti keti lõik |
|||
104. rida:
[[24. veebruar]]il 1989 esitasid [[Eesti Muinsuskaitse Selts]]i, [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] ja [[Eesti Kristlik Liit|Eesti Kristliku Liidu]] esindajad rahvakoosolekutel üleskutse Eesti kodanike komiteede asutamiseks, Eesti kodanike registreerimiseks ja [[Eesti Kongress]]i ettevalmistamiseks eesmärgiga [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] taastamine õigusliku järjepidevuse alusel. Esimene Eesti kodanike komitee asutati [[21. märts]]il [[1989]] [[Kadrina]]s, maakonnalinnadest jõuti esimese Eesti kodanike komitee asutamiseni [[10. aprill]]il [[1989]] [[Kuressaare]]s. Esimene maakonnakomitee moodustati [[12. mai]]l [[1989]] [[Virumaa]]l. Massiline kodanike registreerimine algas siiski alles varasuvel ning sai hoo sisse südasuvel. Eesti kodanike komiteede tegevus päädis [[Eesti Kongress]]i valimistega [[24. veebruar]]il [[1990]] ja [[Eesti Kongress]]i kokkukutsumisega [[11. märts]]il [[1990]]. Tegemist oli rahvaalgatuse korras loodud ja mittelegitiimsele nõukogude võimule vastanduva [[revolutsioon]]ilise esindusorganiga.
{{Vaata|Eesti kodanike komiteed}}
[[23. august]]il [[1989]] korraldati [[Eesti]]s, [[Läti]]s ja [[Leedu]]s ühine poliitiline massimeeleavaldus, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale [[Baltimaad]]e vabadustahet ja juhtida tähelepanu [[NSV Liit|NSV Liidu]] ja [[Kolmas Riik|Saksamaa]] vahel poole sajandi eest sõlmitud [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]ile, mille salaprotokollid viisid Baltimaade [[okupatsioon|okupeerimise]] ja [[anneksioon|annekteerimiseni]] NSV Liidu poolt.
Meeleavaldusest võttis osa ligikaudu 2 miljonit inimest ehk umbes 25 % Eesti, Läti ja Leedu tolleaegsest elanikkonnast. Baltimaade rahvad rivistusid üle 600 km pikkuseks [[Tallinn]]a, [[Riia]]t ja [[Vilnius]]t ühendanud katkematuks inimahelaks.
{{Vaata|Balti kett}}
[[Kaitseliit|Kaitseliidu]] taastamisega 1990. aastal valmistuti ka võimalikuks sõjaliseks vastupanuks.
| |||