Redaktsioon: 24. aprill 2016, kell 22:22 redigeeri KerliR (arutelu \| kaastöö) 7 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. aprill 2016, kell 22:42 redigeeri eemalda KerliR (arutelu \| kaastöö) 7 muudatust →‎Ärevushäire tüübid Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: '''Ärevushäire''' on [[psühhiaatriline häire]], millega kaasneb pidev ja pikaajaline [[ärevus]] ning ~~mis~~on tavaliselt igapäevane probleem. ~~Ärevushäireid~~Ärevushäiret saab määratleda näiteks [[paanikahäire]]ks, [[agorafoobia]]ks, [[sotsiaalfoobia]]ks, [[äge stressireaktsioon\|ägedaks stressireaktsiooniks]], [[posttraumaatiline stressihäire\|posttraumaatiliseks stressihäireks]] või [[ainete põhjustatud ärevushäired\|mõne aine põhjustatud ~~ärevushäire~~ärevushäireks]]. Ärevushäiret esineb naistel tunduvalt rohkem kui meestel. Patsiendid kogevad püsivat ärevust, sest nende veendumused enese ja maailma kohta muudavad nad vastuvõtlikuks mitmesuguste olukordade väärtõlgendamisele ähvardavatena.[https://www.arst.ee/et/Uudised-jahttps://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/Kuu-teemad/36539/arevushaire-%E2%80%93-kas-moodsa-elu-haigusartiklid/Kuu-teemad/36539/arevushaire-%E2%80%93-kas-moodsa-elu-haigus 1] Ärevushäiret esineb tihedamini kui [[depressioon]]<nowiki/>i, kuigi ärevushäirele pööratakse vähem tähelepanu ning haigestumine on tõusvad suunas. Samas pöörduvad [[generaliseerunud ärevushäire]]ga inimesed ise sagedamini arstide poole. Esmaselt diagnoositi haigus 1996. aastal ning ligi 400 patsiendil. Aastaks 2007 oli see number tõusnud 700-ni. [http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/40arevushaired.htm 5] 7. rida: === Ärevushäire tüübid === Paanikahäiret iseloomustavad kõige paremini liigse kartuse/suure hirmu episoodid, mis võivad tekkida ilma selge põhjuseta. Paanikahood, ka tugevad, ei kesta üle paari minuti, kuid võivad kahe tunni jooksul uuesti ilmneda. Hoo ajal võib ~~esineb~~esineda vähemalt neli järgnevatest sümptomitest: õhupuudus, lämbumine, iiveldus, higistamine, vappumine ja ebareaalsuse tunne. Kui tunnuseid on vähem kui kolm, on tegemist piiratud sümptomitega hooga. Agorafoobia on tänapäeval ärevushäiretest üks levinumaid ning selle ~~alla~~all kannatab üks kahekümnest inimesest. Agorafoobia kujutab endast hirmu avaruse ning paanikahoogude ees. Kõige olulisemaks sümptomiks selle häire puhul on piinlikuse kartus, ehk mis juhtub siis, kui teised inimesed näevad isiku hirmutunnet. Sotsiaalfoobia on agorafoobia kõrval üks kõige levinumatest häiretest, mis kujutab endast hirmu piinlikuse või häbi ees olukordades, kus teised inimesed saavad antud patsienti jälgida. Kõige suurem hirm häire all kannatajatel esineb avaliku esinemise vastu. Spetsiifiliste foobiate puhul esineb hirm vaid ühe teatud olukorra või eseme ees. Nende foobiate all kannatab ligi 10% kogu rahvastikust. Esinemissagedus meeste ja naiste seas on ~~enamvähe~~enam-vähem võrdne. Spetsiifilise foobia puhul ei teki patsientidel paanikahoogusid, vaid nad hakkavad teatud olendit või eset vältima. Vältimine ja hirm on piisavalt tugevad, et segada inimese igapäevaseid tegevusi. Generaliseerunud ärevushäire puhul on tegemist kroonilise ärevusega, mis ei kesta vähem kui kuus kuud. ~~Oluline~~Generaliseerunud ~~on asjaolu, et generaliseerunud häire~~häirete puhul ei esine patsientidel paanikahoogusid, foobiaid või kinnisideid. Tunnetatakse vaid pidevat ärevust ja muret. Obsessiiv-kompulsiivne häire on seotud liigse kontrollimisega. Häirega kaasnevad sundmõtted ja –teod, mis hakkavad segama kogu inimese ülejäänud elu. Sundmõtted võivad esineda ilma tegudeta, kuid seda esineb vaid 25% haigetest. Meestel esineb häiret tunduvalt vähem kui naistel. Obsessiiv-kompulsiivse häirega võib kaasneda ka depressioon ja foobiline vältimine. Häire esineb 2-3% elanikkonnast. Posttraumaatiline stresshäire tähendab töövõimet pärssivate psühholoogiliste sümptomite tekkimist peale traumaatilist sündmust. Häire võib tekkida kõigil, kes on läbi elanud tõsise trauma. Posttraumaatilise ~~stressihäire~~stressihäirete levinud sümptomiteks on piinavad mõtted traumast, sündmustega seonduvad luupainajad, mälupildid, teistest võõrandumine, emotsionaalne tuimus ja püsivad ärevuse ja unetuse sümptomid. Häire mõjutab 3-4% elanikkonnast. <sup>2</sup> === Põhjused ===

Ärevushäire: erinevus redaktsioonide vahel