Vambola (miiniristleja): erinevus redaktsioonide vahel

Vambola müüdi koos [[Lennuk (miiniristleja)|Lennukiga]] [[1933]] [[Peruu]]le (uus nimi '''Almirante Villar'''), kus oli rivis veel 20 aastat. Sel puhul kirjutas Peruu ajaleht "La Cronica", et 10. novembril 1934 olevat Tallinnas (!, endine Reval) kindral-prokuröri algatusel kokku tulnud poliitikamehi, kõrgemaid kaitseväelasi ja mereväe juhte, eesotsas vabariigi valitsusega, kokku 500 inimest, et arutada sõjalaevade "Lennu" (!) ja "Kuambula" (!) müügilugu. Raha järele olevat haaranud kindralid, admiralid, ministrid ja vaheltkauplejad, eriti Augusto Kerem (!) ja Towlingen Torwand (!). Eesti rahvas pidanud laevade müüki isamaa äraandmiseks, mispärast nõutavat süüdlastele surmanuhtlust, mis saavat arvatavasti teostatud. Tõenäoliselt oleks tarvitusele tulnud presidendi antud [[Dekreet|dekreedi]] alusel määratav surmanuhtlus [!], millist moodust mujal maailmas ei tunta. Ajalehes avaldati kaastunnet Eestile, kuna siin polevat valitsusel valida küllaldaselt ausaid mehi riigi juhtideks<ref>Mis Peruu teab Eestist? Rahvaleht, 7. jaanuar 1935, nr. 3, lk. 4.</ref>.

Vambolal teeniudteeninud ohvitseridele annetati kuldsõrmus, milles tükk Vambola kerest võetud rauda. Iga sõrmusekandja oli aukülaline Vambola ühiskajutis ja neil kehtis vastastikune abistamise kohustus. Kokku anti välja 35 sõrmust<ref>Jumalagajätuõhtu "Vambolal" ja "Lennukil". Vaba Maa, 13. august 1933, nr. 188, lk. 7.</ref>.