Erinevus lehekülje "Mäger" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 2398 baiti ,  5 aasta eest
P
Tühistati kasutaja 85.253.231.120 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi CommonsDelinker.
(Kuna eelnevalt ei olnud mägra kohta mitte midagi tarka, siis mina lisasin tähtsa info.)
P (Tühistati kasutaja 85.253.231.120 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi CommonsDelinker.)
{{Taksonitabel
* '''Mäger''' (''Meles meles'') on [[kärplased|kärplaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukond]]a kuuluv [[Kiskjalised|kiskjaline]].
| nimi = Mäger
| värv = #{{taxoboxi värvus|[[loomad]]}}
| seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1
| pilt = Meles.meles.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 240px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Kärplased]] ''Mustelidae''
| perekond = [[Mäger (perekond)|Mäger]] ''Meles''
| liik = '''Mäger'''
| binaarne = ''Meles meles''
| levikukaart = Meles species range map.jpg
| levikukaardi_laius = 240px
}}
* '''Mäger''' (''Meles meles'') on [[kärplased|kärplaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukond]]a kuuluv [[Kiskjalised|kiskjaline]].
 
Mäger eelistab kuivi, varjatud kante, kuhu ta urgitseb oma urud. Tema urgusid kasutavad hiljem teised loomad, näiteks [[kährik]]ud.
'''mäger,''' rahvapäraselt ka määr, kähr (''Meles meles''), Euraasia [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/mets3 metsades] ja [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/stepp1 steppides], peamiselt künklikel [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/maastik1 maastikel]levinud suur jässakas [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/k%C3%A4rplased2 kärplane]. Keha talbjas, pea poole ahenev, tüvepikkus kuni 90 cm, sabapikkus kuni 20 cm, mass 15–30 kg, lühikestel jalgadel pikad tugevad [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/k%C3%BC%C3%BCnis2 küünised]. [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/karv1 Karvastik] karm, pikk ja tihe, pea vöödiline. Mägra [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/n%C3%A4gemine3 nägemine] on nõrk, kuid [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/haistmine2 haistmine] on väga hea. Tegutseb peamiselt hämarikus ja öösel, liikudes mööda kindlaid, enda sissetallatud radu.
 
== Toitumine Välislingid ==
*[http://www.epl.ee/artikkel/583136 Mägrad on nuhtluseks muutunud], [[Eesti Päevaleht]], 8. september 2010.
*Sööb segatoitu: [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/imetajad2 pisiimetajaid], [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kahepaiksed3 kahepaikseid], [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/roomajad2 roomajaid], [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/putukad1 putukaid], [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/teod1 tigusid] (sealhulgas [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/n%C3%A4lkjad2 nälkjaid]), linnupoegi ja [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/muna1 mune], ka [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/mari2 marju], [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/juurikas1 juurikaid] ja mahlakaid [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/rohttaim rohttaimi].
 
== Poegimine ==
Kraabib suuri mitmekorruselisi urustikke, mida asustab mitmekesi. Urustikud on keerulised ja paljukambrilised, mõnikord moodustavad need linnaku. Soodsates oludes on urustik kasutuses mitme [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/p%C3%B5lvkond1 põlvkonna] vältel. Mäger elab urustikus aasta läbi. Pesakonnas on 1–5 poega, nende „titekarv" on hall ja siidine, [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/silm1 silmad] avanevad alles 1 kuu pärast sündi. Poegi hooldab emasloom üksi, imetades neid kaks-kolm kuud. Mäger magab tavaliselt [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/taliuinak taliuinakut], enne seda on rasvavarud suu­rendanud tema keha massi kolmekordseks. Mõnel maal kannavad mägrad edasi veisetuberkuloosi.
 
== Lisa ==
Eestis on mäger levinud kogu mandriosas, 1960. aastast taasasustatuna ka [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/saaremaa1 Saaremaal], kus ta hakkas jõudsalt [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/sigimine2 sigima] (teistel [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/saar1 saartel] teda pole). Eesti oludes on mägra jooksuaeg kevadest suveni, pojad sünnivad järgmise aasta märtsis-aprillis. Taliuinak kestab tal meil novembrist märtsini.
 
[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/jahiulukid2 Jahiuluk], teda võib küttida 1. septembrist 28. veebruarini. 2010. aastal kütiti Eestis 189 isendit, kõige enam [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/saare_maakond3 Saare maakonnas] – 133 isendit. Vastavalt[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_looduskaitse_alased_seadused looduskaitseseadusele] on suured mägralinnakud, millel on 10 või enam sissepääsu, [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/p%C3%BCsielupaigad püsielupaikadena] kaitse all.
[[Kategooria:Kärplased]]
[[Kategooria:Eesti imetajad]]