Erinevus lehekülje "Mäger" redaktsioonide vahel

Lisatud 1684 baiti ,  5 aasta eest
Kuna eelnevalt ei olnud mägra kohta mitte midagi tarka, siis mina lisasin tähtsa info.
(Lisasin fakte)
(Kuna eelnevalt ei olnud mägra kohta mitte midagi tarka, siis mina lisasin tähtsa info.)
*Sööb segatoitu: [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/imetajad2 pisiimetajaid], [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kahepaiksed3 kahepaikseid], [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/roomajad2 roomajaid], [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/putukad1 putukaid], [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/teod1 tigusid] (sealhulgas [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/n%C3%A4lkjad2 nälkjaid]), linnupoegi ja [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/muna1 mune], ka [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/mari2 marju], [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/juurikas1 juurikaid] ja mahlakaid [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/rohttaim rohttaimi].
 
== Poegimine ==
Kraabib suuri mitmekorruselisi urustikke, mida asustab mitmekesi. Urustikud on keerulised ja paljukambrilised, mõnikord moodustavad need linnaku. Soodsates oludes on urustik kasutuses mitme [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/p%C3%B5lvkond1 põlvkonna] vältel. Mäger elab urustikus aasta läbi. Pesakonnas on 1–5 poega, nende „titekarv" on hall ja siidine, [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/silm1 silmad] avanevad alles 1 kuu pärast sündi. Poegi hooldab emasloom üksi, imetades neid kaks-kolm kuud. Mäger magab tavaliselt [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/taliuinak taliuinakut], enne seda on rasvavarud suu­rendanud tema keha massi kolmekordseks. Mõnel maal kannavad mägrad edasi veisetuberkuloosi.
 
== Lisa ==
Eestis on mäger levinud kogu mandriosas, 1960. aastast taasasustatuna ka [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/saaremaa1 Saaremaal], kus ta hakkas jõudsalt [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/sigimine2 sigima] (teistel [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/saar1 saartel] teda pole). Eesti oludes on mägra jooksuaeg kevadest suveni, pojad sünnivad järgmise aasta märtsis-aprillis. Taliuinak kestab tal meil novembrist märtsini.
 
[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/jahiulukid2 Jahiuluk], teda võib küttida 1. septembrist 28. veebruarini. 2010. aastal kütiti Eestis 189 isendit, kõige enam [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/saare_maakond3 Saare maakonnas] – 133 isendit. Vastavalt[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_looduskaitse_alased_seadused looduskaitseseadusele] on suured mägralinnakud, millel on 10 või enam sissepääsu, [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/p%C3%BCsielupaigad püsielupaikadena] kaitse all.
[[Kategooria:Kärplased]]
[[Kategooria:Eesti imetajad]]
Anonüümne kasutaja