Mäger: erinevus redaktsioonide vahel
Kuna eelnevalt ei olnud mägra kohta mitte midagi tarka, siis mina lisasin tähtsa info.
(Lisasin fakte) |
(Kuna eelnevalt ei olnud mägra kohta mitte midagi tarka, siis mina lisasin tähtsa info.) |
||
|
*Sööb segatoitu: [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/imetajad2 pisiimetajaid], [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kahepaiksed3 kahepaikseid], [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/roomajad2 roomajaid], [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/putukad1 putukaid], [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/teod1 tigusid] (sealhulgas [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/n%C3%A4lkjad2 nälkjaid]), linnupoegi ja [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/muna1 mune], ka [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/mari2 marju], [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/juurikas1 juurikaid] ja mahlakaid [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/rohttaim rohttaimi].
== Poegimine ==
Kraabib suuri mitmekorruselisi urustikke, mida asustab mitmekesi. Urustikud on keerulised ja paljukambrilised, mõnikord moodustavad need linnaku. Soodsates oludes on urustik kasutuses mitme [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/p%C3%B5lvkond1 põlvkonna] vältel. Mäger elab urustikus aasta läbi. Pesakonnas on 1–5 poega, nende „titekarv" on hall ja siidine, [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/silm1 silmad] avanevad alles 1 kuu pärast sündi. Poegi hooldab emasloom üksi, imetades neid kaks-kolm kuud. Mäger magab tavaliselt [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/taliuinak taliuinakut], enne seda on rasvavarud suurendanud tema keha massi kolmekordseks. Mõnel maal kannavad mägrad edasi veisetuberkuloosi.
== Lisa ==
Eestis on mäger levinud kogu mandriosas, 1960. aastast taasasustatuna ka [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/saaremaa1 Saaremaal], kus ta hakkas jõudsalt [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/sigimine2 sigima] (teistel [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/saar1 saartel] teda pole). Eesti oludes on mägra jooksuaeg kevadest suveni, pojad sünnivad järgmise aasta märtsis-aprillis. Taliuinak kestab tal meil novembrist märtsini.
[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/jahiulukid2 Jahiuluk], teda võib küttida 1. septembrist 28. veebruarini. 2010. aastal kütiti Eestis 189 isendit, kõige enam [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/saare_maakond3 Saare maakonnas] – 133 isendit. Vastavalt[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_looduskaitse_alased_seadused looduskaitseseadusele] on suured mägralinnakud, millel on 10 või enam sissepääsu, [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/p%C3%BCsielupaigad püsielupaikadena] kaitse all.
[[Kategooria:Kärplased]]
[[Kategooria:Eesti imetajad]]
| |||