Kadrioru loss: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
47. rida:
=== Välisfassaad ===
Kadrioru loss kuulub laiemas plaanis Peterburi arhitektuurikoolkonda ning samad välismaised ja vene arhitektid ning meistrid olid kaasatud ka [[Peterburi|Peterburis]], [[Kroonlinn|Kroonlinnas]], [[Peterhof|Peterhofis]], [[Strelna|Strelnas]] ja mujal tsaari losside loomises.<ref>Kuuskemaa, Jüri (artikli autor). Kadriorg: Lossi lugu. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2010, lk 27. </ref>[[Pilt:Kadrioru loss a*.jpg|pisi|256x256px|Kadrioru lossi tagafassaad]]Peahoone koosneb keskosast ja kahest tiibhoonest, mis on omavahel terrassidega ühendatud. Ehitustöid alustati tiibhoonetest. Lossi põhiplaan on sümmeetriline ning jälgib üldkujult Itaalia ''[[casino]]''-tüüpi [[Villa|villade]] eeskuju. Loss on paigutatud tõusvale pinnale ning lossi esikülg on kolmekorruseline, tagafassaad kahekorruseline. Lossi madalamad tiibhooned on ühekorruselised.<ref name=":4">Raam, Villem (üldtoimetaja). Eesti arhitektuur, 1. köide: Tallinn. Tallinn: Valgus, 1993, lk 280.</ref>
[[Fassaad|Fassaadil]] on kasutatud pea- ja ülakorrust ühendava [[Kolossaalpilaster|kolossaalpilastri]] motiivi. [[Pilaster|Pilastreid]] jätkavad soklikorrusel kuldsete [[Orvand|orvanditega]] kaunistatud [[Liseen|liseenid]]. Lossi eenduvad tiivad ning [[auhoov]] on prantsusepärased.<ref name=":0">Kuuskemaa, Jüri (artikli autor). Kadriorg: Lossi lugu. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2010, lk 30.</ref><ref name=":4" />
[[Pilt:Kadrioru loss.jpg|pisi|258x258px|Lossi külgfassaad]]
Voolitud lehtkaunistustega on raamistatud ovaalakna alaosa. rõduukse valgmik on samuti kaunistatud [[Filigraanne|filigraanse]] puitehisega. Teise korruse akende ülaosas paiknevad lehtedest ümbritsetud naistenäod, mis pealistatud [[Segmentkaar|segmentkaartega]]. Keskrisaliiti toob samuti esile fassaadi ülaosas asuv raidkiviga pealistatud [[Viil (arhitektuur)|murdviil]], mis kaunistatud lehtedega - sarnast dekoori on kasutatud ka [[Strelna loss|Strelna lossi]] külgfassaadide kujundamisel, nagu ka ülakorruse akende [[Laiendnurk|laiendnurkadega]] raamistuse puhul.<ref name=":1" /> Kuna lossi kambrid ehitati hubaselt madalad, on eri korruste põrandate ja lagede vahele jäetud tühja õhuruumi, et lossi fassaad liiga madal ei jääks ja oma imposantsuse säilitaks. Algselt oli nii lossil kui selle tiibhoonetel punane kivikatus.<ref>Kuuskemaa, Jüri (artikli autor). Kadriorg: Lossi lugu. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2010, lk 59.</ref> Merepoolses, vasakus tiivas paiknes paraadmagamistuba keisrile.<ref>Kuuskemaa, Jüri (artikli autor). Kadriorg: Lossi lugu. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2010, lk 62.</ref>
Lossi külgmised fassaadid jätkavad küll peafassaadi motiivistikku, kuid on kujundatud tagasihoidlikumalt, muuhulgas on kasutatud arvukalt [[Petikaken|petikaknaid]].
▲Voolitud lehtkaunistustega on raamistatud ovaalakna alaosa. rõduukse valgmik on samuti kaunistatud [[Filigraanne|filigraanse]] puitehisega. Teise korruse akende ülaosas paiknevad lehtedest ümbritsetud naistenäod, mis pealistatud [[Segmentkaar|segmentkaartega]]. Keskrisaliiti toob samuti esile fassaadi ülaosas asuv raidkiviga pealistatud [[Viil (arhitektuur)|murdviil]], mis kaunistatud lehtedega - sarnast dekoori on kasutatud ka [[Strelna loss|Strelna lossi]] külgfassaadide kujundamisel, nagu ka ülakorruse akende [[Laiendnurk|laiendnurkadega]] raamistuse puhul.<ref name=":1" />Kuna lossi kambrid ehitati hubaselt madalad, on eri korruste põrandate ja lagede vahele jäetud tühja õhuruumi, et lossi fassaad liiga madal ei jääks ja oma imposantsuse säilitaks. Algselt oli nii lossil kui selle tiibhoonetel punane kivikatus.<ref>Kuuskemaa, Jüri (artikli autor). Kadriorg: Lossi lugu. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2010, lk 59.</ref> Merepoolses, vasakus tiivas paiknes paraadmagamistuba keisrile.<ref>Kuuskemaa, Jüri (artikli autor). Kadriorg: Lossi lugu. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2010, lk 62.</ref>
Peahoone [[Soklikorrus|soklikorrusel]] asusid [[vestibüül]], garderoob, köök. [[Beletaaž]] oli mõeldud tsaarile ja tema abikaasale, ülakorrusele rajati laste ja lähikondlaste magamistoad. Tiibhoonetesse planeeriti toad õukondlastele. Paraku nägidki Peeter I ja Katariina valmiskujul vaid tiibhooneid, mis jõuti 1721. aasta kevadeks viimistetud. Kui 1723. a suvel Peeter I viimast korda Tallinnat külastas, oli alles alustatud peasaali [[Stukk|stukkdekoori]] tegemist.<ref>Kuuskemaa, Jüri (artikli autor). Kadriorg: Lossi lugu. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2010, lk 57.</ref>
| |||