Käskiv kõneviis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Lisasin näited ja täpsustusi. Lisasin käskiva kõneviisi tunnused. |
||
2. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2008}}
'''Käskiv kõneviis''' ehk '''imperatiiv''' on [[tegusõna]] [[kõneviis]], mida kasutatakse käskimise, keelamise, lubamise või loa taotlemise väljendamiseks. Tegelikult võiks seda kõneviisi nimetada nõudvaks kõneviisiks, mille alamviisideks oleksid käskiv (imperatiiv), keelav, möönev (jussiiv), sooviv (optatiiv), aga termin ''käskiv'' on keeleteaduses juba liiga juurdunud.
Käskiva kõneviisi tunnused on -'''gu''', -'''ku''', -'''ge''', -'''ke''' (õppi'''gu''', haka'''ku''', õppi'''ge''', haka'''ke'''). Ainsuse 1. pööre puudub; 2. pöördel puudub tunnus ('''õpi''', '''hakka''').
==Eesti keel==
Otsene käsk on suunatud vestluskaaslasele, mistõttu on imperatiivil eesti keeles ainult [[ainsus]]e ja [[mitmus]]e 2. pööre ning kuulajat kaasahaarav (inklusiivne) mitmuse 1. pööre: '''''Jää''' minu juurde! '''Jätke''' mind siia! '''Olgem''' rõõmsad!''
[[Imperatiivi]] puhul on välistatud tegumoeline [[passiiv]]. Võimalik on elusolendit märkiva [[tegevussubjekt|subjektiga]] [[seisundipassiiv]] (2. isiku ja inklusiivse mitmuse 1. isiku vormid).
Et subjektisik pole aktiivne sooritaja, siis väljendavad seisundipassiivi vormid
* harva käsku: ''Kella kümneks '''ole/saa pestud''', '''kammitud''' ja hommikust '''söönud'''''
* tavaliselt [[deontiline modaalsus|deontilismodaalset]] [[väide]]t: '''''Olge laulatatud''' või '''laulatamata''', registreeritud te igatahes ei ole''
* vormeliks saanud lauseis soovi: '''''Ole tänatud'''! '''Ole''' sa '''õnnistatud! Olge tervitatud!'''''
===Käskimine===
17. rida ⟶ 19. rida:
====Kui käskija pole teada või pole oluline====
* Kaudset või vahendatavat käsku väljendab harilikult [[Jussiiv|jussiiv]] (möönev kõneviis).
** Kaudne või vahendatud käsk võib olla suunatud kõnelejalt kolmandale isikule: ''Ütle neile, et '''tulgu''' nad homme ise kohale. Ta '''tehku''' see ära.''
** Kaudne või vahendatud käsk võib lähtuda kolmandalt isikult, käsu adressaadiks on lauses [[Alus (keeleteadus)|alusega]] vormistatud [[tegevussubjekt]]: ''Ema ütles, et mina '''katsugu''' oma raha paremini hoida. Lapsed nõudsid: '''tulgu''' sina neile õpetajaks.''
** Jussiivi võidakse kasutada veel siis, kui soovitakse, et sellest järelduks käsk kuulajale, näiteks kui lause aluseks on kuulaja tegevuse objekt: '''''Jäägu''' ebaoluline märkimata. '''Jäägu''' see sinu teha.''
* Veel kasutatakse abisõna ''las'' ja tegusõna [[kindel kõneviis|kindlas kõneviisis]]: '''''Las''' ta '''vaatab'''''; '''''Las''' nad '''laulavad'''.''
| |||