Evi Tihemets: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Evi Tihemets''' (alates [[1968]]. aastast õieti '''Evi Viires'''; sündinud [[21. august]]il [[1932]] [[Tapa]]l) on [[eestlased|eesti]] [[graafik (kunstnik)|graafik]].
Tapal sündinud Evi Tihemets astus kunstiinstituuti sooviga õppida maalikunsti, kuid juhuste kokkulangemise tõttu hakkas õppima graafikat ja lõpetas 1958. aastal raamatugraafikuna. Diplomitööks valmisid temalt illustratsioonid Kitzbergi näidendile „Libahunt”. Pärast kooli lõpetamist on Evi Tihemets tegutsenud terve elu vabakutselise kunstnikuna.
[[1958]]. aastal, kui Evi Tihemets kunstiinstituudi lõpetas, oli üks võimalusi erialase tööga tegelda – sõita loomematkale. Selliseid reise võimaldati kunstnikele [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] erinevatesse piirkondadesse. Tihemets läks [[Koola poolsaar|Koola poolsaarele]] ja [[Karjala|Karjalasse]] koos maalikunstnike [[Elmar Kits|Elmar Kitse]], [[Viktor Karrus|Viktor Karruse]] ja [[Priidu Aavik|Priidu Aavikuga]]. Ametlikult nõuti tööstuspiirkondade kujutamist; samal ajal huvitasid kunstnikke endid pigem looduslikult põnevad ja eksootilised kohad. Karjala-reisi pildimaterjal on väga rikkalik. [[Murmansk|Murmanskis]], [[Arhangelsk|Arhangelskis]], väikses Pegrema külas, [[Sortavala]] linnas ja [[Valamo]] saarel saadud kogemused võttis kunstnik endaga ellu kaasa. Kaks aastat hiljem oli tal võimalus elada ja töötada [[Krimm|Krimmi]] lõunarannikul [[Gurzuf|Gurzufis]] vene kunstniku [[Konstantin Korovin|Konstantin Korovini]] endises majas, mis oli olnud kuulus kunstnike kogunemise koht, kuuekümnendatel aga juba üleliiduline loominguline baas. <ref>Valme, Valner. Täna meenutab Evi Tihemets Vabaduse galeriis vanu aegu - ERR Uudised, 24.03.2015
</ref>
[[1961]]. aastal käis Evi Tihemets [[Armeenia|Armeenias]], kus viibis tuttava kunstniku Knarik Vardanjani külalisena. Kolleeg tutvustas talle Armeenia kultuuri ja vanu arhitektuurimälestisi, samuti käis ta külades joonistamas, ning tõi sealt kaasa suurepäraseid maastikuvaateid ja portreid. Neil reisidel tehtud päevikumärkmete ja sealt Eestisse saadetud kirjade põhjal koostas [[Vappu Thurlow]] raamatu pealkirjaga „Hüvasti, kuuekümnendad!“. Fotode asemel on selles reisiraamatus joonistused.
1960. aastate keskel tuli Tihemetsa töödes natuuri ümberjutustamise asemele ümbermõtestamine, tekkis huvi globaalsete teemade vastu. Keskkonna ja maailmaruumi üle juurdlemisele osutavad graafilised lehed „Kuumaastik” (värviline söövitus, 1966), „Linnud kuristiku kohal” (söövitus, 1966) ning „Ähvardus linna kohal” (1968) ja selle variant „Ohustatud maailm” (1970, mõlemad söövitus, värviline litograafia). Juba varakult sai Tihemetsale tüüpiliseks mitmete graafikatehnikate kombineerimine, lõpptulemuse nimel keerukate graafiliste võtete rakendamine. 1968. aastal toimus tema isikunäitus Tallinna kunstisalongis märgati noort graafikut ja määratleti tema andelaadi n-ö naiselikuna.<ref name=":0">Untera, Anne. Evi Tihemets teekonnal kunstilabürindis - 10.04.2013, Sirp
</ref>
Ta on viljelenud väga erinevaid tehnikaid, eelkõige värvilist [[litograafia]]t, [[pehmelakk]]i ja teisi sügavtrükitehnikaid, segatehnikaid. Ta on loonud nii pisigraafikat, portreesid kui ka monumentaalseid suurvorme, illustreerinud raamatuid, kujutanud nii loodust kui ka tööstusmaastikke. Ta on üks esimesi, kes 1960. aastatel tõi eesti graafikasse, selle erinevatesse tehnikatesse järjekindlalt ja tulemusrikkalt värvi kui ühe olulise väljendusvahendi.<ref name=":1">Evi Tihemets 80 - Tapa Muuseumi pressiteade, 2012</ref> Viimastel aastatel on Evi Tihemets armastanud kasutada kollaažitehnikat: ta on oma varasemaid graafikatõmmiseid lõiganud, sealsed kujundid teisiti asetanud ja need uute elementidega kokku liitnud. See on eakale kunstnikule leidlik võte, n-ö kunstimemuaarid. Kui heita pilk Evi Tihemetsa elutee kollaažile, võib kõigepealt märgata suuri, plahvatuslikult tugevate värvide, triibuliste, täpiliste ja ruuduliste faktuuridega pilditahvleid. Neil on ka rahvakunsti viiskandasid ja [[Muhu mänd|muhu mändasid]], Eesti haritlaste portreid ([[Paul-Eerik Rummo]], [[Villem Raam]], [[Olga Terri]], [[Tiiu Pallo-Vaik]], [[Naima Neidre]]), risti- ja inglimotiive, [[Eesti Memento Liit|Memento]] lipuvärve, hõimlaste halle varjunukke jne.<ref name=":0" />
Alates Kunstiinstituudi lõpetamisest on kunstnik osa võtnud kõigist eesti graafika näitustest nii Eestis, küll teistes tolleaegsetes liiduvabariikides kui ka paljudes välisriikides. Tema töid on eksponeeritud Soomes, Saksamaal, Jugoslaavias, Poolas, Belgias, Uus-Meremaal jm.<ref name=":1" /> 2012. aasta, kui Tihemetsal täitus 80 eluaastat, oli talle isikunäituste ahel: [[Kunstihoone galerii|Tallinna Kunstihoone galeriis]], [[Rahvusraamatukogu|Rahvusraamatukogus]], [[Tallinna Jaani kirik|Tallinna Jaani kirikus]], Tapa raamatukogus, millele järgnesid 2013. aastasse üle kandunud näitused [[Viimsi Püha Jaakobi kirik|Viimsi Püha Jaakobi kirikus]], [[Kumu|Kumus]] (koos [[Avo Keerend|Avo Keerendi]] teostega) ja [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]] („Öine maskiball”).<ref name=":0" />
==Tunnustused==
* 1974 Tallinna III graafikatriennaali eripreemia
* 1992 [[
* 2006 Krakówi graafikatriennaali eriauhind
* 2011 [[Wiiralti auhind]]
* [[Wiiralti auhind|2013 K]][[Kristjan Raua preemia|ristjan Raua preemia]]
==Isiklikku==
[[Ants Viires]] oli Evi Tihemetsa abikaasa.
== Viited ==
{{Viited}}
==Välislingid==
| |||