Kadrioru loss: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
34. rida:
=== Välisfassaad ===
Kadrioru loss kuulub laiemas plaanis Peterburi arhitektuurikoolkonda ning samad välismaised ja vene arhitektid ning meistrid olid kaasatud ka [[Peterburi|Peterburis]], [[Kroonlinn|Kroonlinnas]], [[Peterhof|Peterhofis]], [[Strelna|Strelnas]] ja mujal tsaari losside loomises.<ref>Kuuskemaa, Jüri (artikli autor). Kadriorg: Lossi lugu. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2010, lk 27. </ref>
Peahoone [[Soklikorrus|soklikorrusel]] asusid [[vestibüül]], garderoob, köök. [[Beletaaž]] oli mõeldud tsaarile ja tema abikaasale, ülakorrusele rajati laste ja lähikondlaste magamistoad. Tiibhoonetesse planeeriti toad õukondlastele. Paraku nägidki Peeter I ja Katariina valmiskujul vaid tiibhooneid, mis jõuti 1721. aasta kevadeks viimistetud. Kui 1723. a suvel Peeter I viimast korda Tallinnat külastas, oli alles alustatud peasaali [[Stukk|stukkdekoori]] tegemist.<ref>Kuuskemaa, Jüri (artikli autor). Kadriorg: Lossi lugu. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2010, lk 57.</ref>
[[Fassaad|Fassaadil]] on kasutatud [[Kolossaalpilaster|kolossaalpilastri]] motiivi, lossil on prantsusepäraselt eenduvad tiivad ning [[auhoov]].<ref name=":0">Kuuskemaa, Jüri (artikli autor). Kadriorg: Lossi lugu. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2010, lk 30.</ref>
Hoone keskosa rõhutavad eenduva [[Keskrisaliit|keskrisaliidi]] ette paigutatud [[Order|toskaana orderis]] kujundatud sammasrõdu, kolm
Voolitud
Kuna lossi kambrid ehitati hubaselt madalad, on eri korruste põrandate ja lagede vahele jäetud tühja õhuruumi, et lossi fassaad liiga madal ei jääks ja oma imposantsuse
Kasutatud on Prantsuse-Hollandi pargikujundusvõtteid: kanalid, purskkaevud, alumine ja ülemine aed, võrepaviljonid ja galeriid. Kanaliga telgkompositsioon on prantsusepärane.<ref name=":0" />
52. rida:
==== Peasaal ====
[[Pilt:Kadrioru loss (2).JPG|thumb|Peasaali laemaal|352x352px]]
[[Pilt:Kadrioru loss (2).JPG|thumb|Peasaali laemaal|352x352px]]Peasaali dekoori valmistamine algas [[1721]]. aasta septembris. Krohvi- ja figuuritöid juhtis [[Riia]]st pärit [[Matthias Seidtinger]], kelle tehtud on ka saali neli [[allegooria|allegoorilist]] antiikmütoloogial põhinevat [[tondo]]t: "[[Ganymedes]]e röövimine," [[Justitia|"Justitia]]", "[[Poseidon]]" ja [[Danae|"Danae".]]<ref>Kuuskemaa, Jüri (artikli autor). Kadriorg: Lossi lugu. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2010, lk 66.</ref> Tema on ka peakorruse akende kohal olevate naisepeade modelleerija.<ref name=":2">Kuuskemaa, Jüri (artikli autor). Kadriorg: Lossi lugu. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2010, lk 67.</ref> ▼
▲
[[1725]]. aastal Steidtinger vallandati, kuna ei suutnud vanaduse tõttu enam tööülesannetega sammu pidada. Nii jäi peasaali võlvlagede dekoreerimine kauaegselt tsaari teenistuses olnud itaallase [[Antonio Quadri]] hooleks.<ref name=":2" /> Peasaali kaunistavad orvandiribad, akantustahvlid ja naisenägudega lagi ning seinte ülaosas paiknevad keiserlikud kotkad ja kroonid, nagu ka teokarpidega pilastrid on kõik tema modelleeritud ning said valmis üheainsa aasta jooksul.<ref name=":3">Kuuskemaa, Jüri (artikli autor). Kadriorg: Lossi lugu. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2010, lk 68.</ref>
74. rida ⟶ 77. rida:
==Lossipark==
{{Vaata|Kadrioru park}}
Kadrioru lossipark rajati erinevatel tasanditel
Koos lossiga rajatud park oli algselt ligi saja hektari suurune. Alumine ja ülemine lossiaed kujundati ranges [[Prantsuse stiilis park|Prantsuse stiilis]] (geomeetriline), lossist mereni ulatuv pargi osa aga [[Inglise stiilis park|Inglise stiilis]].
| |||