Saksamaa kuningriik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
28. rida:
{{vaata|Hõimuhertsogkonnad}}
Ida-Frangi riigis olid suured hertsogkonnad, mida nende ametliku staatuse järgi kutsuti mõnikord kuningriikideks (''regnum''), ja millel oli kindlasti sisemise solidaarsuse tase. Varasemate hulgas olid [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa]] ja [[Baieri hertsogkond|Baieri]], mis vallutati [[Karl Suur]]e poolt. Saksa historiograafias kutsutakse neid ''jüngere Stammesherzogtümer'' või "hilisemad hõimuhertsogkonnad". Hertsogkondi kutsutakse sageli "nooremateks" (uuemateks, hilisemateks jne.) nende eristamiseks vanematest hertsogkondadest, mis olid [[Merovingid|Merovingi]] monarhide vasallriigid.
[[Pilt:Droysens-22-23.jpg|pisi|Hõimuhertsogkonnad ja muud alad, mis tunnistasid kuningat umbes aastal 1000]]▼
Kuigi sageli oli nii, et need hertsogkonnad olid "hõimu-", kuna nende rahvas jagas ühist põlvnemist; nende ühtekuuluvust on parem selgitada nende pikka aega üksusena valitsemisega, mis võimaldas arenguks solidaarsustunnet, ühiseid tavasid ja ühise põlvnemise eeldust. Saksimaa ja Baieri võtsid põlvnemismüüdid omaks vastavalt 10. ja 12. sajandil, kuigi need võisid olemas olla palju varem. [[Frangimaa hertsogkond|Frangimaa]] ja [[Švaabimaa hertsogkond|Švaabimaa]] hertsogkonnad loetakse tavaliselt samuti uuemate hõimuhertsogkondade hulka, nagu mõnikord ka [[Tüüringi hertsogkond|Tüüringi]]. Kui hertsogkondade piirid muutusid, "muutusid ustavus ja müüdid vastavalt".
Pärast viimase Karolingi [[Ludwig III Laps]]e surma aastal 911 tunnistasid hõimuhertsogkonnad kuningriigi ühtsust. Hertsogid kogunesid ja valisid [[Konrad I (Saksa kuningas)|Konrad I]] omale kuningaks. Vastavalt Tellenbachi teesile, hertsogid asutasid hertsogkonnad Konradi valitsemisajal. Hertsogid ei üritanud luua iseseisvaid kuningriike. Isegi pärast Konradi surma aastal 918, kui vaieldi [[Heinrich I (Saksa kuningas)|Heinrich I Linnupüüdja]] valimise üle, ei rajanud tema rivaal Baieri hertsog [[Arnulf Halb]] eraldi kuningriiki, vaid nõudis tervikut, enne kui sunniti Heinrichi poolt kuninglikule võimule alluma. Heinrich võis isegi välja kuulutada seaduse, mis nägi ette, et kuningriik tuleb pärast ühendada. Arnulf jätkas selle valitsemist kuningana isegi pärast tema allutamist, kuid pärast tema surma aastal 937 võeti see kiiresti Heinrichi poja [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto Suure]] poolt kuningliku kontrolli alla. Ottoonid töötasid selle nimel, et säilitada hertsogkonnad krooni ametiasutustena, kuid [[Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich IV]] valitsemisajal tegid hertsogid oma ameti pärilikuks.
[[Pilt:4 Gift Bringers of Otto III.jpg|pisi|Isikustatud [[Sklaviinia]] ("Slaavlaste maa"), [[Germaania]], [[Gallia]] ja [[Rooma riik|Rooma]] (Itaalia) toovad [[Otto III (Saksa-Rooma keiser)|Otto III-le]] andamit; 990. aastaga dateeritud evangeeliumist.]]▼
▲[[Pilt:Droysens-22-23.jpg|pisi|Hõimuhertsogkonnad ja muud alad, mis tunnistasid kuningat umbes aastal 1000]]
=== Konrad I valitsusaeg (911–918)===
{{vaata|Konrad I (Saksa kuningas)}}, ''[[Frangimaa hertsogkond|Frangimaa hertsog]] (906–911) ja [[Saksa kuningas]] (911–918)''
{{vaata|Saksi dünastia}}
=== Heinrich I valitsusaeg (919–936)===
{{vaata|Heinrich I (Saksa kuningas)}}, ''[[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa]] hertsog (912–936) ja [[Saksa kuningas]] (919–936)''
46. rida ⟶ 47. rida:
=== Otto I valitsusaeg (936–973)===
{{vaata|Otto I (Saksa-Rooma keiser)}} ''([[962]]–[[973]])''. ''[[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa]] hertsog (912–936) ja [[Saksa kuningas]] (936–973)''
Otto kindlustas Saksamaa kuningriigis oma võimu laiendades selleks kiriku ja piiskoppide võimu ning laiendas nende õigusi nende võimualadel, saavutades nende toe võitluses riigi [[aristokraatia]], [[hertsog]]itega. Otto nimetas ise ametisse piiskoppe ja abte ning nimetas kirikutegelasi riiklikesse ametitesse.
[[937]]. aastal järgnes [[Arelaat|Arles'i kuningriigi]] troonil Rudolf II-ile tema poeg [[Konrad III (Burgundia)|Konrad Rahumeelne]] ja [[Itaalia
[[938]]. aastal kukutati Saksa kuninga Otto I poolt [[Luitpoldingi dünastia]]st [[Baieri hertsogkond|Baieri]] hertsogi [[Arnulf Halb|Arnulfi]] poeg [[Eberhard (Baieri)|Eberhard]] ning tema järglaseks sai Otto I noorem vend [[Berthold (Baieri)|Berthold]]. Aastal 948 tagandas kuningas Otto lõplikult [[Luitpoldingid]] ja pani Baieri hertsogiks oma noorema venna [[Heinrich I (Baieri)|Heinrich I]], [[Saksi dünastia]]st. Aastal 952 sai
Pärast Frangi hertsog Eberhardi, [[Lotringi hertsogkond|Lotring]]i, [[Mainzi peapiiskop]]i ning Otto venna Heinrichi edutu mässu mahasurumist, koos Švaabimaa hertsog]]i Hermann I-ga 939. aasta [[Andernachi lahing]]us, hõivas Otto I [[Frangimaa hertsogkond|Frangimaa hõimuhertsogkonna]]. Otto ei nimetanud uut Frangimaa hertsogit ning hertsogkond lagunes mitmeks [[krahvkond|krahvkonnaks]] ja [[piiskopkond|piiskopkonnaks]], mis allusid otse Saksa kuningatele. Aastal 953 nimetas Saksa kuningas [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] oma venna [[Brun Suur]]e Lotharingia hertsogiks. Aastal 959 jagas Brun [[hertsogkond|hertsogkonna]] [[Ülem-Lotring|Ülem-]] ja [[Alam-Lotring]]iks ja andis Monsi (Hainaut) krahvile [[Gottfried I, Alam-Lotringi hertsog|Gottfriedile]] Alam-Lotringi hertsogi tiitli.
[[Saksi dünastia]]st [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] pürgis laiendama oma valdusi ka idapoole ja markkrahv [[Gero]] sundis sõjaga tunnistama paganliku Poola [[Mieszko I]] vasallisõltuvust [[Saksa-Rooma keiser]] [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]]-st ja maksma talle andamit. Aastail [[928]]–[[929]] vallutatud [[Brandenburgi mark|Brandenburgi]] alasi valitsenud markkrahv Gero surma järel [[965]]. aastal jagunes [[Gero mark]] mitmeks väiksemaks osaks, Saksi Idamargi põhjapoolsetest aladest kujunes [[Saksi Idamark]] (Ostmark) ja keiser Otto I poolt moodustati [[lääneslaavlased|lääneslaavlaste]] alale [[Meißeni markkrahvkond]].▼
Kui [[Konradiinid]]est [[Švaabimaa hertsog]] [[Hermann I (Švaabimaa)|Hermann I]] 948. aastal suri, andis Otto [[Švaabimaa hertsogkond|Švaabimaa hertsogkonna]] oma pojale Ludolfile, kes abiellus Hermanni tütre Idaga.
[[950]]. aastal sai [[Přemysliidide dünastia]] valitsetud [[Tšehhi kuningriik]] Otto vasalliks.
Aastal [[951]] abiellus Saksa kuningas Otto I viimase Itaalia kuninga [[Lothar II (Itaalia)|Lothar II]] lese [[Adelheid]]iga ja võttis [[Pavia]]s [[Lombardia raudkroon]]i rivaalitseva [[Ivrea mark]]krahvi [[Berengar II (Itaalia)|Berengari]] eest. 951–952 aastate sõjakäigu tulemusel sai Otto I [[langobardid]]e kuningaks, kuid kohalik Itaalia kuningas Berengar II säilitas 952. aasta [[Augsburg]]i riigipäeva otsusega Itaalia kuninga tiitli Otto [[vasall]]ina, kuid pidi loovutama [[Friuli mark|Friuli margi]] [[Verona mark|Verona margina]] [[Baieri hertsog]] [[Heinrich I (Baieri)|Heinrich I-le]], kuningas Otto I vennale.
[[File:Sächsische Ostmark.PNG|pisi|left|[[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa hertsogiriigi]] idamarkide ja Poola piirialad ca 1000]]
Kui aastal 960 ründas Berengar [[Kirikuriik]]i, vallutas paavst [[Johannes XII]] kutsutud [[Saksa kuningas]] Otto Itaalia kuningriigi ja krooniti 962. aastal [[Rooma]]s [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisriks]]. Sellest ajast alates olid Itaalia kuningad alati ka Saksa kuningad ja Itaaliast sai seega [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] osastiskuningriik, koos [[Saksa kuningriik|Saksa kuningriigi]] ja – aastast 1032 – [[Arelaat|Burgundiaga]]. [[Saksa kuningas]] (''[[Roomlaste kuningas|Rex Romanorum]]'') krooniti [[Milano peapiiskop]]i poolt langobardide krooniga Pavias eelmänguna visiidile Rooma [[paavst]]i poolt Saksa-Rooma keisriks kroonimisele.
Ottol oli tegemist ungarlaste ohuga, mida ei kõrvaldatud kuni kuningas Otto võiduni 955. aasta [[Lechi lahing (955)|Lechfeldi lahingus]]. Otto I kindlas võidus ungarlaste üle nähakse sagelimäärava tähtsusega sündmusena ungarlaste poolt Lääne-Euroopasse sooritatud rünnakute tagasilöömisel.
{{vaata|Ungari sissetungid Euroopasse}}, ''[[Ungari vürstiriik]]''
▲
▲[[Pilt:4 Gift Bringers of Otto III.jpg|pisi|Isikustatud [[Sklaviinia]] ("Slaavlaste maa"), [[Germaania]], [[Gallia]] ja [[Rooma riik|Rooma]] (Itaalia) toovad [[Otto III (Saksa-Rooma keiser)|Otto III-le]] andamit; 990. aastaga dateeritud evangeeliumist.]]
[[File:Holy Roman Empire 11th century map-en.svg|pisi|[[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] territoorium ca 1000. aastal]]
=== Otto II valitsusaeg (961–983)===
{{vaata|Otto II (Saksa-Rooma keiser)}}, ''Saksa-Rooma keiser (973–983) ja [[Saksa kuningas]] (961–983)''
▲=== Otto III valitsusaeg (983–996)===
{{vaata|Otto III (Saksa-Rooma keiser)}}, ''Saksa-Rooma keiser (983–1002)''▼
=== Heinrich II valitsusaeg (1002–1024)===▼
{{vaata|Heinrich II (Saksa-Rooma keiser)}},▼
Heinrich II oli viimane [[Saksi dünastia]]st pärinev [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Saksa-Rooma keiser]], tal ei olnud järeltulijaid, mistõttu [[Saksa kuningas|Saksa kuninga]] tiitel läks [[Franki dünastia]]le.▼
Otto II üritas 980. aastal vallutada Pariisi, tegi aastatel 980–983 sõjakäigu [[Lõuna-Itaalia]]sse saratseenide ja Bütsantsi vastu. Otto II valitsemise ajal toimus [[983]]. aastal kuningriigi [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa hertsogiriigi]] aladel [[suur slaavlaste ülestõus]] ning kuningriik kaotas alad [[Elbe]]st idas ning kontroll kõigi alade üle taastati alles [[Brandenburgi mark]]krahv [[Albrecht Karu]] (u. 1100–1170) poolt.
=== Otto III valitsusaeg (983–1002)===
▲{{vaata|Otto III (Saksa-Rooma keiser)}}, ''Saksa-Rooma keiser (983–1002) ja [[Saksa kuningas]] (983–1002)''
Otto III sai väga noorelt võimule, ta püüdis taastada [[Rooma impeerium]]i (''Renovatio imperia Romanum'') või vähemalt selle lääneosa, uskudes, et kõrgeim võim peaks kuuluma keisrile, kellele alluksid kõik, nii ilmalikud kui ka vaimulikud aukandjad, sealhulgas [[Rooma paavst]]. Ta viis läbi [[misjon]]itööd, näiteks asutas [[Poola]]s, [[Gniezno]]s piiskopkonna ning andis vürst [[Boleslaw I|Boleslaw]]ile [[Poola kuningas|Poola kuninga]] ning vürst [[Istvan Püha|Istvan]]ile [[Ungari kuningas|Ungari kuninga]] tiitli. Otto suurejoonelised idealistlikud plaanid nurjas tema ootamatu varajane surm.
[[File:Holy Roman Empire 11th century map-en.svg|pisi|[[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] territoorium ca 1000. aastal]]
{{Vaata|Poola vürstiriik}}, ''[[Ungari kuningriik]]''
▲=== Heinrich II valitsusaeg (1002–1024)===
▲Heinrich II oli viimane [[Saksi dünastia]]st pärinev [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Saksa-Rooma keiser]], tal ei olnud järeltulijaid, mistõttu [[Saksa kuningas|Saksa kuninga]] tiitel läks [[
== Saali dünastia valitsusaeg 1024–1125 ==
{{vaata|Saali dünastia}} ''ehk [[Frangi dünastia]]''
=== Konrad II valitsusaeg (1024–1027)===
{{vaata|Konrad II (Saksa-Rooma keiser)}}
Aastal 1028, pärast Konrad II Saksa-Rooma keisriks kroonimist aastal 1027, lasi [[Konrad II (Saksa-Rooma keiser)|Konrad II]] oma poja [[Heinrich III (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich III]] kuurvürstide poolt Saksamaa kuningaks valida.
Aastatel (1137-1208 ja 1208-1254) oli [[Saksamaa]] valitsejatedünastia [[Hohenstaufenid]] (ka Staufenid), kes võitlesid Saksamaa valitsemise nimel Baieri suguvõsa [[Welfid]]ega, kelle käes oli ka suure osa riigist moodustanud [[Saksimaa hertsogkond]]. Dünastiatevahelise võimuvõitluse lõpetas Hohenstaufenite soost [[Friedrich I Barbarossa]] (v. 1152-1190), kelle emaks oli Welfide suguvõa esindaja. Kuninga valimise protsess võimalas tekitada situatsiooni, kus valiti kuningakandidaadi toetajate poolt kuningas ja ka vastukuningas.
| |||