Lihula: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
11. rida:
[[Pilt:Lihula kirik 2005.jpg|pisi|[[Lihula kirik]]]]
[[Pilt:Lihula manor house 24Sep2008.jpg|pisi|[[Lihula mõis]]a härrastemaja]]
Linnuse [[kultuurikiht|kultuurikihist]] saadud varaseimad dateeringud pärinevad 1. aastatuhande teisest poolest.<ref>[[Andres Tvauri]]. [http://www.arheo.ut.ee/EA4_Tvauri_2012.pdf Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis, Estonian Archaeology 4, Tartu 2012.] Lk 41</ref> 13. sajandi alguses asus Lihula linnus [[Lihula muinaskihelkond|Lihula muinaskihelkonnas]]<ref>[[Enn Tarvel]]. Läänemaa seitse kihelkonda. ''Keel ja Kirjandus'' 1971, nr 5, lk 292</ref> ja oli mitmete hinnangute järgi üks peamisi keskusi Eestimaa lääneosas<ref name=Magi>[[Marika Mägi]]. [https://www.etis.ee/ShowFile.aspx?FileVID=28741 Ösel and the Danish kingdom: re-visiting Henry's Chronicle and the archaeological evidence.]. Kogumikus "Crusading and Chronicle Writing on the Medieval Baltic Frontier: A Companion to the Chronicle of Henry of Livonia", toimetajad [[Marek Tamm]], [[Linda Kaljundi]], [[Carsten Selch Jensen]]. Lk 328</ref> või isegi kogu Eestimaal.<ref>[[Sulev Vahtre]]. Muinasaja loojang Eestis : vabadusvõitlus 1208-1227. Tallinn : Olion, 1990. Lk 146–147</ref> Linnus kaitses olulist [[sadam]]akohta<ref name=Magi /> ja selle tähtsusele ostutab ka asjaolu, et kui [[Riia piiskopkond|Riia piiskop]] [[Albert (Riia piiskop)|Albert]] pühitses 1211. aastal Eestimaa piiskopiks [[Theoderich (Eestimaa piiskop)|Theoderichi]], senise [[Dünamünde klooster|Dünamünde kloostri]] [[abt]]i<ref>Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat 1982. Peatükk XV 4, lk 122–123</ref>, siis kavandati ta tulevase piiskopkonna keskust Lihulasse ja teda nimetati dokumentides ka [[Lihula piiskop]]iks.<ref>Vahtre 1990, lk 85</ref>
[[Henriku Liivimaa kroonika]] teatel tegi riialaste (Riia piiskopi ja [[Mõõgavendade ordu]]), [[latgalid|latgalite]] ja [[liivlased|liivlaste]] vägi 1218. aastal rüüsteretke Läänemaale, mille järel kõikide sealsete kihelkondade vanemad sõlmisid nendega rahu, lubades end [[ristimine|ristida]] lasta, iga-aastast maksu tasuda ja pantvange anda<ref>Henriku Liivimaa kroonika, XXI 5, lk 182–183</ref> 1219. aastal määras piiskop Albert ametisse uue Lihula (Eestimaa) piiskopi [[Hermann (Eestimaa piiskop)|Hermanni]]. 1220. aastal maabus (arvatavasti [[Lindanise lahing|Revalasse tunginud]] [[Taani kuningriik|Taani]] kuningaga kooskõlastatult) Läänemaal [[Rootsi]] kuninga [[Johan I]] vägi, hõivas Lihula linnuse ja alustas maakonnas riialaste vastuseisust hoolimata ristimist ja kirikute ehitamist. Teravamalt reageerisid rootslaste tulekule saarlased, kelle jaoks oli Läänemaa lähima naabrina otseselt nende huvi- ja mõjupiirkonda kuuluv ala. Augustis piirasid nad sisse ja süütasid põlema Lihula linnuse ning purustasid sealt välja tunginud Rootsi väe. Üsna tõenäoline on, et [[Lihula lahing]]ust võtsid osa ka läänemaalased. [[Läti Henrik]]u sõnul langes peaaegu 500 rootslast ja vaid vähesed jõudsid [[Tallinn]]asse taanlaste juurde pageda.<ref name=Magi /><ref>Vahtre 1990, lk 146–147</ref><ref>Henriku Liivimaa kroonika, XXIV 3, lk 214–215</ref>
[[1211]]. aastal pühitses [[Riia peapiiskop]] Albert [[Dünamünde klooster|Dünamünde kloostri]] [[abt]]i Theoderichi algul [[Lihula piiskop]]iks, ehkki tegelikkuses oli Lihula veel Riia kirikule allutamata. [[1220]] toimus muistse vabadusvõitluse [[Lihula lahing]]. Aastatel 1238–1242 ehitati [[Lihula linnus|Lihula kivilinnus]] esialgsel kujul. [[13. sajand Eestis|13.]]–[[15. sajand Eestis|15. sajandil]] oli Lihula [[Lihula komtuurkond|Lihula komtuurkonna]] keskus, [[1470. aastad|1470. aastatel]] ühendati see [[Pärnu komtuurkond|Pärnu komtuurkonnaga]]. ▼
1224. aastal, pärast Eestimaa mandriosa lõplikku allutamist riialaste ja Taani võimule, määrati Eestimaa piiskopi Hermanni valitsemise alla [[Ugandi]]. Kuigi Läänemaa koos Lihulaga läks Riia piiskopile, jätkati mõnda aega Hermanni kutsumist Lihula piiskopiks. Hermanni ametinimetus muudeti [[Tartu piiskop]]iks 1235. aastal. Aastatel [[1234]]–[[1251]] oli Lihula [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] [[piiskop]]i residentsiks.<ref>[[Tiina Kala]]. ''Piiskopkonnad ja toomkapiitlid'', teoses "Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg." Toimetaja [[Anti Selart]]. Tartu 2012. Lk 84</ref>
▲
[[Eesti keskaeg|Keskajal]] ja [[Eesti varauusaeg|varauusajal]] oli Lihula [[Lihula kihelkond|Lihula kihelkonna]] keskus. [[1786]] asutati Lihula [[vallakool]].
| |||