Teise põlvkonna lennukitele lisandublisandus mitmeid tehnoloogilisi uuendusi, mis suuresti parandavadparandasid hävitaja võitlusvõimet. Juhitavate rakettide [[AIM-9 Sidewinder]] ja [[AIM-7 Sparrow]] kasutuselevõtuga ei mahtunud lahing enam piloodi vaatevälja, mis tegi vajalikuks parema radari olemasolu sihtmärkide avastamiseks. Nooljas tiib, deltatiib ja muudetava noolsusega tiib said valdavaks. Esimesed seeriatootmises olevadseeriatoodangu lennukid, mis ületasid helikiiruse, olid noolja tiivaga.
Tolle aja tegijad olid peamiselt hävitaja-pommitaja ([[F-105]], [[SuhoiSuhhoi Su-7]]), püüdehävitaja ([[English Electric Lightning]] ja [[F-104 Starfighter]]). Püüdurhävitaja kasvas välja nägemusest, kus juhitavad raketid asendaksid täielikult kahureid ning kogu lahing toimuks piloodi nägemisulatusest väljas. Selle tulemusena relvastati püüdurhävitajad suure hulga rakettidega ning võimsa radariga, oluliseks sai suur tõusu- ja lennukiirus.
Märkimisväärseid lennukeid:
Märkimisväärsed lennukid:
*Ameerika Ühendriigid: Chance-Vought [[F-8 Crusader]], Republic [[F-105 Thunderchief]], Lockheed [[F-104 Starfighter]], Convair [[F-106 Delta Dart]], North American [[F-100 Super Sabre]]
