Freedom House: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
6. rida:
==Ajalugu==
Freedom House loodi 31. oktoobril 1941. Selle asutajate seas olid [[Eleanor Roosevelt]], [[Wendell Willkie]], [[Mayor Fiorello La Guardia]], [[Elizabeth Cutter Morrow]], [[Dorothy Thompson]], [[George Field]], [[Herbert Agar]], [[Herbert Bayard Swope]], [[Ralph Bunche]], [[Father George B. Ford]], [[Roscoe Drummond]] ja [[Rex Stout]]. Organisatsiooni tegevjuht oli kuni 1967. aastal pensionile minekuni George Field (1904-2006).
 
Freedom House tekkis kahe grupi ühinemisel ja Ühendriikide president Franklin D. Roosevelti toetusel, et edendada avalikkuse toetust Ameerika osalusele Teises maailmasõjas ajal, mil ühiskonnas prevaleeris isolatsionalistlik meelsus. George Field kavandaski idee, kus erinevad grupid, kelle tegevused selles osas kattusid, koondataks ühe katuse alla loomaks Freedom House’i ja edendamaks vabaduse põhimõtete konkreetset rakendamist.
Freedom House’i esimesed peakontorid paiknesid New York Citys, 1942. aastast aadressil 32 East 1st Street ja 1945. aastast 20 West 40th Street, millest sai Willkie Mälestushoone.
 
1940. aastatel sponsoreeris Freedom House mitmeid mõjukaid raadiojaamu, nagu The Voice of Freedom ja Our Secret Weapon.
 
Peale sõja lõppu jätkas Freedom House võitlust 20. sajandi teise totalitaarse ohu vastu, milleks oli kommunism. Organisatsiooni liidrid leidsid, et parim relv totalitarismi vastu on demokraatia levik. Freedom House toetas Marshalli plaani ja NATO asutamist. Freedom House toetas ka president Johnsoni valitsuse poliitikat Vietami sõja osas.
 
Freedom House oli väga kriitiline McCarthyismi osas. 1950. ja 1960. aastatel toetas organisatsioon Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste liikumist ja selle juhtkonnas oli mitmeid olulisi kodanikuõiguste aktiviste. Samas oli Freedom House kriitiline selliste kodanikuõiguste liikumise liidrite nagu Martin Luther King, Jr osas, seda nende sõjavastase aktivismi tõttu. Freedom House toetas Andrei Sakharovit ja teisi Nõukogude dissidente ning ka Poola liikumist Solidaarsus. Freedom House abistas postkommunistlikke ühiskondi iseseisva meedia, valitsusväliste mõttekodade ja valimispoliitika kesksete institutsioonide rajamisel.
 
Freedom House väidab, et on vastu seisnud Kesk-Ameerika ja Tšiili diktatuuridele, apartheidile Lõuna Aafrikas, Praha kevade allasurumisele, Nõukogude sõjale Afganistanis, genotsiidile Bosnias ja Rwandas, inimõiguste rikkumistele Kuubas, Birmas, Hiinas ja Iraagis. Organisatsioon on võidelnud demokraatia aktivistide, usklike, ametiühingute, ajakirjanike ja vabaturumajanduse pooldajate eest.
Viimasel ajal on Freedom House toetanud kodanikke neid praeguses režiimis valitsevate väljakutsetega näiteks Serbias, Ukrainas, Kõrgõzstanis, Egiptuses, Tuneesias ja mujal. Freedom House on teinud koostööd kohalike aktivistidega kodanikuühiskonna toetamisel, toetanud naiste õigusi, võidelnud piinamisohvrite õigluse eest, kaitsnud ajakirjanikke ja abistanud poliitiliselt keerulistes olukordades inimõiguste edendamisega.
Freedom House’i sissetulekud pärinevad suures osas Ameerika Ühendriikide valitsuse rahastusest.
 
==Organisatsioon==
 
Freedom House on mittetulunduslik organisatsioon. Selle peakontor on Washington D.C.’s ja mitmed välikontorid umbes tosinas riigis, seal hulgas Ukrainas, Ungaris, Serbias, Jordaanias, Mehhikos ja ka Kesk-Aasia riikides.
 
Freedom House’i juhatus koosneb äri- ja tööjuhtidest, endistest kõrgetest valitsusametnikest, teaduritest, kirjanikest ja ajakirjanikest. Kõik juhtkonna liikmed on Ameerika Ühendriikide praegused elanikud. Organisatsioon ei seosta end kummagi Ameerika erakonnaga, vabariiklaste ega demokraatidega. Mõned praegustest juhtkonna liikmetest on Kenneth Adelman, Farooq Kathwari, Azar Nafisi, Mark Palmer, P.J. O'Rourke and Lawrence Lessig, ning eelnevalt on nende seas olnud Zbigniew Brzezinski, Jeane Kirkpatrick, Samuel Huntington, Mara Liasson, Otto Reich, Donald Rumsfeld, Whitney North Seymour, Paul Wolfowitz, Steve Forbes and Bayard Rustin.
 
 
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide organisatsioonid]]