Erinevus lehekülje "Totalitarism" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 33 baiti ,  4 aasta eest
resümee puudub
== Etümoloogia ==
 
Totalitarismi mõiste kui „totaalne“ poliitiline riigivõim sõnastati 1923. aastal [[Giovanni Amendola]] poolt, kes läbi selle kaudu kirjeldas Itaalia [[fašismi]], mille valitsemise süsteem erines vundamentaalselt senifundamentaalselt tuntudsenituntud [[diktatuur]]idest.<ref name="regime">{{Harvnb|Pipes|1995|pp=240–281}}</ref> Termin sai hiljem positiivsema kuvandi [[Giovanni Gentile]]’i kirjutistes, kes oli sel ajal Itaalia üks prominentsemaid filosoofe ja fašišmi juhtiv teoreetik. Ta kasutas terminit „totalitario“''totalitario'', et viidata uue riigikorra struktuurile ja eesmärkidele, mis pidid pakkuma „kogu"kogu rahva esindatust ja üleüldist juhendamist riigi eesmärkide saavutamisel“saavutamisel". <ref>Payne, Stanley G., ''Fascism: Comparison and Definition'' (UW Press, 1980), p. 73</ref> Ta kirjeldas totalitarismi kui ühiskonda, kus riigi ideoloogial on mõju ning võimu enamuseenamiku kodanike üle. <ref>Gentile, Giovanni andja Benito Mussolini in: "''La dottrina del fascismo"'' (1932)</ref> [[Benito Mussolin]]'i sõnul niisugune süsteem politiseerib kõik spirituaalse ja inimliku: “Kõik"Kõik riigis, mitte midagi väljaspool riiki, mitte midagi riigi vastu." <ref name="regime"/>
 
== Erinevused totalitarismi ja autokraatia vahel ==
 
PeamiseltAutoritarism erineb autoritarism totalitarismist peamiselt sotsiaalsete ja majanduslike instituitsioonideinstitutsioonide olemasolu poolest, mis ei ole riigi kontrolli all. Tabelis on toodud välja veel mõned erinevused: <ref name="Sondrol">{{Cite journal | last1 = Sondrol | first1 = P. C. | title = Totalitarian and Authoritarian Dictators: A Comparison of Fidel Castro and Alfredo Stroessner | journal = Journal of Latin American Studies | volume = 23 | issue = 3 | pages = 599 | year = 2009 | doi = 10.1017/S0022216X00015868}}</ref>
 
{| class="wikitable"
|}
 
[[Autoritaarne režiim|Autoritaarseks režiimrežiimiks]]iks võib pidada valitsemiskorda, kus riigis võimumonopol on võimumonopol ühe isiku ehk [[diktaator]]i, komisjoni, [[hunta]] või väikse grupi inimeste ehk poliitilise [[eliidi]] käes. Seevastu totalitaarne režiim üritab kontrollida niisama hästi kui kõiki elu aspekte- majandust, haridust, kunsti, teadust, eraelu ning [[moraal]]i. „Ametlik"Ametlik välja kuulutatudväljakuulutatud ideoloogia tungib kõige sügavamale ühiskondlikku struktuuri ja totalitaarne valitsus püüab täielikult kontrollida kodanike tegusid ja mõtteid."<ref name="regime"/>
 
Võrreldes totalitarismiga, „autoritaarne"autoritaarne riik siiski säilitab kindla eristumiseeristatuse riigi ja ühiskonna vahel“vahel". Autoritaarses riigis on kõige olulisem poliitiline võim, ning nii kauaniikaua, kui ühiskond sellele vastu ei vaidle, on teatud määral võimalikvõimalikud vabaduse aspektid. Totalitarism teiselt pooltteiseltpoolt tungib inimeste eraellu ja lämmatab selle. <ref name="Cinpoes">Radu Cinpoes, ''Nationalism and Identity in Romania: A History of Extreme Politics from the Birth of the State to EU Accession'', p. 70.</ref>
 
Erinevuseks on muuhulgas ka see, et autoritarism ei ole elustatud [[utoopia]] abil, nagu see tihti totalitaarsetes režiimides on. Autoritaarne riigikord ei püüa maailma ega ka inimloomust muuta. <ref name="Cinpoes"/> [[Carl Joachim Friedrich]] kirjutab, et „kõikehaarav"kõikehaarav [[ideoloogia]], kontroll [[industriaalühiskonna]] üle ning partei, mis on kindlustatud, kasutades salapolitsei abi“abi" on kolm komponentitotalitarismi totalitarismiskomponenti, mis eristaberistavad seda teistest mitte-demokraatlikest režiimidest. <ref name="Cinpoes"/>
 
Seega, võrreldes totalitaristlike režiimidega, jäetakse autoritarismis jäetakse laiem vabadus eraeluks, puudub suunav ideoloogia, tolereeritakse teatud [[pluralism]]i ühiskonnakorralduses, puudub võime mobiliseerida tervet [[populatsioon]]i, et saavutada rahvuslikud eesmärgid, ning võimu teostatakse, teades selle piire. Nõukogude kirjaniku [[FazlFazil Iskander]]’ii sõnul oli totalitaarses režiimis elamine võrreldav sellega, et „sa"sa olid sunnitud elama samas ruumis mehega, kes on ülemõistuseüle vägivaldne“.mõistuse vägivaldne".<ref name="reflections">[[Robert Conquest]] ''Reflections on a Ravaged Century'' (2000) ISBN 0-393-04818-7, page 189</ref>
 
== Külma sõja-aegne uurimus ==
 
Politoloogid [[Carl Friedrich]] ja [[Zbigniew Brzezinsk]]i olid esimesed, kes kasutasid totalitarismi terminit ülikoolides [[sotsioloogia]] loengutes ja erialastes teaduslikes töödes, et kirjeldada Nõukogude Liitu ja fašište. Friedrich ja Brzezinski väitsid, et totalitaarsel süsteemil on järgnevad kuus, vastastikku toetavat, defineeritud tunnusjoont:
 
1. #Läbimõeldud suunav ideoloogia
2. #[[Üheparteisüsteem]], mida tüüpiliselt juhib diktaator
3. #Süstemaatiline elanikkonna terroriseerimine, kasutades vägivalda ning salapolitsei abi
4. #Relvade [[monopol]]
5. #Kommuniktasioonivahendite monopol
6. #[[Plaanimajandus]]
 
== Kriitika ja hilisemad uurimused ==