Erinevus lehekülje "Tartu Jaani kirik" redaktsioonide vahel

 
=== Välisfassaad ===
Jaani kirik on üks Eesti [[Keskaeg|keskaegse]] [[gooti arhitektuur]]i tähtteoseid ning ka Põhja-Euroopas ainulaadne oma [[Terrakota|terrakotaskulptuuride]] kogu poolest. Oma pika ajaloo jooksul on kiriku ilme teinud läbi suuri muutusi. Pärast [[1708]]. aasta Tartu õhkimist ja põletamist, mille käigus kiriku [[kesklööv]] ja [[Võlv|võlvid]] purustati, muudeti 1830. aastatel järgnenud rekonstrueerimistööde käigus nii interjööri kui ka kiriku üldkuju. Lähtudes ehitusmeister [[Georg Friedrich Geist|Georg Friedrich Wilhelm Geist]]i kavadest, kaeti keskaegsed detailid suures osas kinni või hävitati.<ref>Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 9.</ref>
[[Pilt:Terrakotakuju jaani kirikul.JPG|pisi|Terrakotakuju Jaani kiriku seinal]]
JaaniOma kirikulõplikus dekoorkeskaegses onvormis olnudkujutas algselt<nowiki/>Jaani kirik endast [[polükroomneLööv|kolmelöövilist]] – skulptuurid olid värvitud, kasutatud oli nii ornamentaalseid kaunistusi kui kaläänetorniga [[FiguraalneBasiilika|figuraalseidbasiilikat]]<nowiki/>maalinguid. Alates[[Kooriruum]] 1950.oli aastatestühelööviline onning agaselle halbadepõhjapoolsel ilmastikutingimusteküljel võiasus ebaõigeteLüübeki [[Konserveerimine (ehitus)|konserveerimismeetoditekabel]]. tõttuUusaja suurjooksul osaläbis maalingutestkirik hävinudaga ningmitmeid nüüdseksjuurde- onja neist säilinud vaid väga napid fragmendidümberehitusi.<ref name=":0">Alttoa, Kaur. Tartu jaaniJaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 1015.</ref>
 
Sokkel, mille kujundes pärineb [[Wilhelm Bockslaff|Wilhelm Bockslaffi]] aegsetest restaureerimistöödest 20. saj alguses, on vooderdatud maakiviplaatidega, kohati on näha selle algne vormistus, kus maakivide kõrval on kasutatud ka tellist.<ref name=":0" />
Keskajal ehitati Jaani kirik kolmelöövilise läänetorniga basiilikana. Kooriruum oli ühelööviline ning selle põhjapoolsel küljel asus Lüübeki kabel. Uusaja jooksul läbis kirik aga mitmeid juurde- ja ümberehitusi.
 
Jaani kirik on hea näide Kesk ja Põhja-Euroopas levinud ning Lõuna-Eestissegi jõudnud [[Tellisgootika|tellisgootikast]]. Kiriku seinad on laotud suureformaadilistest tellistest nn [[Vendi seos|vendi seoses]] (kaks pikikivi vahelduvad ühe sidekiviga), nende algne viimistlus on näha vaid vähestes kohtades. Eriti tähelepanuväärsed on hoone seinu mööda kulgevad [[Orv|niššidesse]] paigutatud [[Terrakota|terrakotapeadest]] ja [[Poolfiguur|poolfiguuridest]] moodustuvad [[friisid]]. Arvukad [[Simss|simsid]] seintel on laotud pruuni, musta ja rohelist värvi [[Glasuur|glasuuritud]] tellistest.<ref>Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik, Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 15-16.</ref>[[Pilt:Jaani Kirik Tartu.jpg|pisi|Jaani kirik]]
Sokkel, mille kujundes pärineb Wilhelm Bockslaffi aegsetest restaureerimistöödest 20. saj alguses, on vooderdatud maakiviplaatidega, kohati on näha selle algne vormistus, kus maakivide kõrval on kasutatud ka tellist.<ref name=":0" />
 
KirikuNii seinad[[pikihoone]] onkui laotudka suureformaadilistestkooriruumi tellistestseinad nnon vendivarustatud seoses (kaks pikikivi vahelduvad ühe sidekiviga)[[Tugipiilar|tugipiilaritega]], nendemis algneon viimistlusilmselt onsäilitanud nähaoma vaidkeskaegse vähesteskuju, kohtadesv.a. Eritinende tähelepanuväärsedglasuurkividest on[[Veelaud hoone(arhitektuur)|veelauad]], seinumis möödapärinevad kulgevadtäielikult niššidesse paigutatud terrakottepeadest ja poolfiguuridest moodustuvad friisidrestaureerimistöödest. ArvukadAkende simsidvahel seintelpaiknevad onka laotud[[Valgmik|valgmikseinu]] pruuni,liigendavad mustaväikesed ja rohelist värvi glasuuritud[[Kontraforss|kontraforsi]]-laadsed tellistestmüürieendid.<ref>Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik, Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 15-16.</ref>
 
Kiriku läänepoolsel fassaadil asuv [[Portaal (arhitektuur)|peaportaal]] on rikkalikult profileeritud ning neljaastmeline, kuigi algselt oli ilmselt astmeid kuus. Portaali sokkel pärineb hiljutistest restaureerimistöödest ning moodustub graniitplaatidepeaportaaligraniitplaatidest. Peaportaali kroonib [[ehisviil]] ehk [[vimperg]], mille dekoratsiooniks on 15 ristikukujulise ülaosaga nišši terrakotaskulptuuridele. Keskmine neist kujutab Kristust. Keskajast pärinevad figuurid on asendatud koopategakoopiatega. Kiriku külgportaalid asuvad põhja- ja lõunaküljel.<ref name=":1">Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 17.</ref>
Lõuna-Eesti tellisgootika hea näide [[Pilt:Jaani Kirik Tartu.jpg|pisi|Jaani kirik]]
 
Akende [[Palestik|palestiku]] kujunduses on kasutatud nii [[Mandelvööt|mandelvööti]] kui [[Süvarihv|süvarihva]]. Aknad on olnud liigendatud profiiltellistest vahepostidega. Aknad olid enamjaolt jaotatud kolmeks, külglöövi otstes ja kooriosas kaheks osaks.<ref name=":1" />[[Pilt:6916 Tartu Jaani kirik.jpg|pisi|Jaani kiriku interjöör|vasakul|452x452px]]
Nii pikihoone kui ka kooriruumi seinad on varustatud tugipiilaritega, mis on ilmselt säilitanud oma keskaegse kuju, v.a nende glasuurkividdest veelauad, mis pärinevad täielikult restaureerimistöödest. Akende vahel paiknevad ka valgmikseinu liigendavad väikesed kontraforsi-laadsed müürieendid.<ref>Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik, Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 16.</ref>
 
Kiriku läänepoolsel fassaadil asuv peaportaal on rikkalikult profileeritud ning neljaastmeline, kuigi algselt oli ilmselt astmeid kuus. Portaali sokkel pärineb hiljutistest restaureerimistöödest ning moodustub graniitplaatidepeaportaali kroonib ehisviil ehk vimperg, mille dekoratsiooniks on 15 ristikukujulise ülaosaga nišši terrakotaskulptuuridele. Keskmine neist kujutab Kristust. Keskajast pärinevad figuurid on asendatud koopatega. Kiriku külgportaalid asuvad põhja- ja lõunaküljel.<ref name=":1">Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 17.</ref>
 
Akende palestiku kujunduses on kasutatud nii mandelvööti kui süvarihva. Aknad on olnud liigendatud profiiltellistest vahepostidega. Aknad olid enamjaolt jaotatud kolmeks, külglöövi otstes ja kooriosas kaheks osaks.<ref name=":1" />[[Pilt:6916 Tartu Jaani kirik.jpg|pisi|Jaani kiriku interjöör|vasakul|452x452px]]
=== Interjöör ===
Pikihoone on kolmelööviline ja [[Travee|viietraveeline]], kuid põhiplaanilt ebasümmeetriline - kesklööv laieneb trapetsikujuliselt, olles idas 1,15 m laiem kui läänes.<ref name=":2">Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 18.</ref>
 
Pikihoone idaseinal asub [[võidukaar]], mille kohlkohal asub terrakotasavist poolfiguuride friis ning avar teravkaarne nišš. Seal paiknes varasemalt suurejoonline [[krutsifiksigrupp]], mis hetkel on konserveerimiseks demonteeritudalla võetud.<ref name=":2" />
 
Kiriku lääneseina liigendavad [[Arkaad|arkaadikaari]] toetavad [[Pilaster|seinapilastrid]]. Kesklöövi tsoon on kujundatud nišina, mis katab enamiku seinapinnast. Pikihoonet [[Tornivõlvik|tornivõlvikuga]] ühendava kõrge kaarava kohal kulgeb seinal terrakotapeadest moodustuv friis ning seitse suuremat [[Baldahhiin|baldahhiini]] all istuvat terrakotafiguuri. Kompositsiooni kroonib teravakujulisse [[Kolmikkaar|kolmikkaarsesse]] nišši paigutatud Kristus.<ref name=":2" />
 
Kõige rikkalikumalt on kujundatud [[kesklööv]], mille kõrgseintest on üsna hästi säilinud lõunapoolne. Tellissoklitele toetuvad neljatahulised [[piilarid]], mis ääres kaunistatud mandelvöödiga. [[Tüves|Piilaritüvestel]] on varasemalt paiknenud suured baldahhiinide all istuvad ja seisvad skulptuurid. PiilaridPiilarite lõpvadülaosas skuptureeritudasuvad terrakotakapiteelidegaskulptureeritud [[Kapiteel|terrakota-kapiteelid]]. Nende eenduvatele [[Konsool (arhitektuur)|konsoolidele]] toetusid samuti istuvad figuurid baldahhiinide all. Kõrgseintel kulgeb samuti peadefriis ning profileeritud [[simss]]. Simsi ja [[Framuug|valgmiku]] vaheline tsoon on väga ebatavaline, olles liigendatud kolme teravkaarse, mandelvöödiga raamistatidraamistatud niššiga - tegu on [[Pseudotrifoorium|pseudotrifooriumiga]]. Kogu õhtumaa gootikas haruldaselt on need nišid taas täidetud skulptuuridega. Ebatraditsiooniline onnon ka see, et pseudotrifoorium asub seal, kus tavaliselt paikneb valgmik.<ref name=":2" />
 
Suurem osa kiriku originaalvõlvidest on hävinud, keskaegsed [[Võlv|võlvid]] on säilinud vaid osaliselt pikihoones. [[Roie (arhitektuur)|Roidvõlvide]] kesksed roidetellised on olnud lillemotiviidega, sh roosi ja liilia kujutisega kaunistatud.<ref name=":3" />
 
Kiriku kooriruum on [[Polügoon|polügonaalse]] [[Lõpmik|lõpmikuga]], aknapalendid on pikihoone omadega sarnased, kuid aknad kaheosalised, v.a. keskmine kolmeosaline idaaken.<ref name=":3">Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 21.</ref> 20. sajandi alguses paigaldati kooriruumi kaheksa [[Vitraažaken|vitraažakent]] [[Vana Testament|Vana Testamendi]] [[Prohvet|prohvetite]] ning [[Apostel|apostlite]] kujutistega, millest on säilinud vaid fotod. Plaanid ka teistele akendele vitraaže tellida ei teostunud ning needki vitraažid hävisid Teise maailmasõja käigus 1944. a.<ref>Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 63.</ref>
 
Koori põhjaküljel asub [[Võlvik|kahevõlvikuline]] [[Võlv|ristroidvõlvidega]] [[käärkamber]]. [[Võlvikonsool|Võlvikonsoolideks]] on terrakotapead, kuigi nende näod on maha raiutud. Käärkambri põhjaküljel on leitud võimalikke jälgi kaminast, mis Eesti keskagses ehitusprakitkas on erakordne.<ref name=":4">Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 22. </ref>
 
Kiriku lõunaküljel paiknenud Lüübeki kabeli müüristik on suurel määral hilisemate muudatuste käigus lammutatud.<ref name=":4" />
 
=== Terrakotafiguurid ===
Jaani kiriku terrakotadekoor on olnud vägagi rikkalik ning skulptuuride koguarvu on raske hinnata, sest suur osa neist on hävinud nii purustuste kui ümberehituste käigus. Kiriku fassaadidel võis algselt paikneda umbes 200 poolfiguuri. Eriti suured kaod on interjööris ning hävinud on ka enamik [[Päiskivi|päiskivisid]]. Praeguste hinnangute kohaselt on Jaani kirikus keskajal olnud skulptureeritud elemente u 2000, millest tänapäevani on säilinud vaid ligikaudu kolmandik. KahtlemataTartu oliJaani kirikut võib tegupidada keskaegse Euroopa kõige rikkalikuma terrakotadekooriga rajatisegarajatiseks.<ref name=":5">Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 37. </ref>
 
Arvukuse kõrval on tähelepanuväärne ka kiriku skulptuuride monumentaalsus. Võidukaare kohal asunud krutsifiksigrupp oli valmistatud elusuuruses - sedategu võib pidadaon kõigeühe suurejoonelisemakssuurejoonelisema terrakotakompositsiooniksterrakotakompositsiooniga keskaegsel õhtumaal. Kõik Jaani kiriku terrakotaskulptuurid on individuaalselt modelleeritud, mitte vormidega valmistatud.<ref name=":5" /> Oma [[Ikonograafia|ikonograafiliselt]] programmilt kujutavad identifitseeritavad skulptuurid [[Kristus|Kristust]], [[Neitsi Maarja|Neitsi Maarjat]], [[Ristija Johannes|Ristija Johannest]], [[Apostel|apostleid]], [[Pühak|pühakuid]] jne. Peaegu täielikult on hävinud algne polükroomia ning savisse uuristatud tekstid.<ref name=":5" /> Ka mõnedel võlvipäiskividel on olnud kujutatud Kristuse, Neitsi Maarja ja [[Evangelistid|evangelistide]] sümboleid, [[Talumkapiteel|talumkapiteelidel]] on kujutatud taimdekoori, [[Vapiliilia|vapiliiliaid]] ja [[Lohe|lendlohesid]].<ref>Raam, Villem (üldtoimetaja). Eesti arhitektuur, 4. köide, Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa. Tallinn: Valgus, 1999, lk 23-24.</ref>
 
Jaani kiriku dekoor on olnud algselt [[polükroomne]] – skulptuurid olid värvitud. Nii [[polükroomia]] kui savisse uuristatud tekstid on aga peaaegu täielikult hävinud.<ref name=":4" />
 
Kiriku kaunistamisel oli kasutatud oli ka nii ornamentaalseid kaunistusi kui ka [[Figuraalne|figuraalseid]] maalinguid. Alates 1950. aastatest on aga halbade ilmastikutingimuste või ebaõigete [[Konserveerimine (ehitus)|konserveerimismeetodite]] tõttu suur osa maalingutest hävinud ning nüüdseks on neist säilinud vaid väga napid fragmendid.<ref>Alttoa, Kaur. Tartu jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 10.</ref>
Arvukuse kõrval on tähelepanuväärne ka kiriku skulptuuride monumentaalsus. Võidukaare kohal asunud krutsifiksigrupp oli valmistatud elusuuruses - seda võib pidada kõige suurejoonelisemaks terrakotakompositsiooniks keskaegsel õhtumaal. Kõik Jaani kiriku terrakotaskulptuurid on individuaalselt modelleeritud, mitte vormidega valmistatud.<ref name=":5" /> Oma ikonograafiliselt programmilt kujutavad identifitseeritavad skulptuurid Kristust, Neitsi Maarjat, Ristija Johannest, apostleid, pühakuid jne. Peaegu täielikult on hävinud algne polükroomia ning savisse uuristatud tekstid.<ref name=":5" /> Ka mõnedel võlvipäiskividel on olnud kujutatud Kristuse, Neitsi Maarja ja evangelistide sümboleid, talumkapiteelidel on kujutatud taimdekoori, vapiliiliaid ja lendlohesid.<ref>Raam, Villem (üldtoimetaja). Eesti arhitektuur, 4. köide, Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa. Tallinn: Valgus, 1999, lk 23-24.</ref>
 
==Vaated kirikule==
80

muudatust