Erinevus lehekülje "Tartu Jaani kirik" redaktsioonide vahel

resümee puudub
}}
 
peaportaali kroonib ehisviil ehk vimperg, mille dekoratsiooniks on 15 ristikukujulise ülaosaga nišši terrakotaskulptuuridele'''Tartu Jaani kirik''' on keskaegne telliskirik [[Tartu]]s, mis on tuntud oma [[terrakota]]figuuride poolest. Samal kohal on kirik asunud hiljemalt [[13. sajand]]i esimesest poolest, praeguse hoone vanimad osad pärinevad [[14. sajand]]ist. Kirik on ajaloo jooksul olnud korduvalt varemetes, viimati aastatel [[1944]]–[[2005]].
 
Jaani kiriku terrakotaskulptuurid on kuulsad selle poolest, et need pole mitte ühe või mõne vormi abil stantsitud, vaid kõik kujud – algselt üle tuhande – on ükshaaval savist valmistatud, nii et igaüks neist on isenäoline. Praeguseks on säilinud ligikaudu 200 skulptuuri. Ühe hüpoteesi järgi kujutavad need kunagisi Tartu linna kodanikke.
Jaani kirik on üks Eesti [[Keskaeg|keskaegse]] [[gooti arhitektuur]]i tähtteoseid ning ka Põhja-Euroopas ainulaadne oma [[Terrakota|terrakotaskulptuuride]] kogu poolest. Oma pika ajaloo jooksul on kiriku ilme teinud läbi suuri muutusi. Pärast 1708. aasta Tartu õhkimist ja põletamist, mille käigus kiriku [[kesklööv]] ja [[Võlv|võlvid]] purustati, muudeti 1830. aastatel järgnenud rekonstrueerimistööde käigus nii interjööri kui ka kiriku üldkuju. Lähtudes ehitusmeister [[Georg Friedrich Geist|Georg Friedrich Wilhelm Geist]]i kavadest, kaeti keskaegsed detailid suures osas kinni või hävitati.<ref>Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 9.</ref>
[[Pilt:Terrakotakuju jaani kirikul.JPG|pisi|Terrakotakuju Jaani kiriku seinal]]
Jaani kiriku dekoor on olnud algselt [[polükroomne]] – skulptuurid olid värvitud, kasutatud oli nii ornamentaalseid kaunistusi kui ka [[Figuraalne|figuraalseid]] <nowiki/>maalinguid. Alates 1950. aastatest on aga halbade ilmastikutingimuste või ebaõigete [[Konserveerimine (ehitus)|konserveerimismeetodite]] tõttu suur osa maalingutest hävinud ning nüüdseks on neist säilinud vaid väga napid fragmendid.<ref>Alttoa, Kaur. Tartu jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 10.</ref>
 
Keskajal ehitati Jaani kirik kolmelöövilise läänetorniga basiilikana. Kooriruum oli ühelööviline ning selle põhjapoolsel küljel asus Lüübeki kabel. Uusaja jooksul läbis kirik aga mitmeid juurde- ja ümberehitusi.
 
Kõige rikkalikumalt on kujundatud kesklööv, mille kõrgseintest on üsna hästi säilinud lõunapoolne. Tellissoklitele toetuvad neljatahulised piilarid, mis ääres kaunistatud mandelvöödiga. Piilaritüvestel on varasemalt paiknenud suured baldahhiinide all istuvad ja seisvad skulptuurid. Piilarid lõpvad skuptureeritud terrakotakapiteelidega. Nende eenduvatele konsoolidele toetusid samuti istuvad figuurid baldahhiinide all. Kõrgseintel kulgeb samuti peadefriis ning profileeritud simss. Simsi ja valgmiku vaheline tsoon on väga ebatavaline, olles liigendatud kolme teravkaarse, mandelvöödiga raamistatid niššiga - tegu on pseudotrifooriumiga. Kogu õhtumaa gootikas haruldaselt on need nišid taas täidetud skulptuuridega. Ebatraditsiooniline onn ka see, et pseudotrifoorium asub seal, kus tavaliselt paikneb valgmik.<ref name=":2" />
 
Kiriku kooriruum on polügonaalse lõpmikuga, aknapalendid on pikihoone omadega sarnased kuid aknad kaheosalised, v.a. keskmine kolmeosaline idaaken.<ref name=":3">Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 21.</ref> 20. sajandi alguses paigaldati kooriruumi kaheksa vitraažakent Vana Testamendi prohvetite ning apostlite kujutistega, millest on säilinud fotod. Plaanid ka teistele akendele vitraaže tellida ei teostunud ning nedki vitraažid hävisid Teise maailmasõja käigus 1944. a.<ref>Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 63.</ref>.
 
Suurem osa kiriku võlvidest on hävinud, keskaegsed võlvid on säilinud vaid osaliselt pikihoones. Roidvõlvide kesksed roidetellised on olnud lillemotiviidega, sh roosi ja liilia kujutisega kaunistatud.<ref name=":3" />
 
==Vaated kirikule==
80

muudatust