Erinevus lehekülje "Tartu Jaani kirik" redaktsioonide vahel

[[2003]]. aastal paigaldati [[Saksamaa|Saksa]] [[firma]]s Mahr [[projekteerimine|projekteeritud]] kiriku [[küttesüsteem|õhkküttesüsteem]].
 
[[2003]]. aastal võitis disainibüroo [[Laika, Belka & Strelka]] ([[sisearhitekt]]id [[Malle Jürgenson]] ja [[Tea Tammelaan]] ning [[kunstnik]] [[Krista Lepland]]) Tartu Jaani kiriku sisekujunduse võistluse.[[Pilt:Eglise Saint-Jean, Tartu.jpg|pisi|Jaani kirik]][[2004]]. aasta [[jaanuar]]is paigaldati esimesed kiriku[[aken|aknad]]. Alustati kiriku [[põrand]]a katmist punaste [[tellis|põrandatellistega]].
 
[[2004]]. aasta [[jaanuar]]is paigaldati esimesed kiriku[[aken|aknad]]. Alustati kiriku [[põrand]]a katmist punaste [[tellis|põrandatellistega]].
 
[[29. juuni]]l [[2005]] toimus Tartu Jaani kiriku taaspühitsemine.
 
=== Välisfassaad ===
[[Pilt:6916 Tartu Jaani kirik.jpg|pisi|Jaani kiriku interjöör]]
Jaani kirik on üks Eesti [[Keskaeg|keskaegse]] [[gooti arhitektuur]]i tähtteoseid ning ka Põhja-Euroopas ainulaadne oma [[Terrakota|terrakotaskulptuuride]] kogu poolest. Oma pika ajaloo jooksul on kiriku ilme teinud läbi suuri muutusi. Pärast 1708. aasta Tartu õhkimist ja põletamist, mille käigus kiriku [[kesklööv]] ja [[Võlv|võlvid]] purustati, muudeti 1830. aastatel järgnenud rekonstrueerimistööde käigus nii interjööri kui ka kiriku üldkuju. Lähtudes ehitusmeister [[Georg Friedrich Geist|Georg Friedrich Wilhelm Geist]]i kavadest, kaeti keskaegsed detailid suures osas kinni või hävitati.<ref>Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 9.</ref>
[[Pilt:Terrakotakuju jaani kirikul.JPG|pisi|Terrakotakuju Jaani kiriku seinal]]
Kiriku seinad on laotud suureformaadilistest tellistest nn vendi seoses (kaks pikikivi vahelduvad ühe sidekiviga), nende algne viimistlus on näha vaid vähestes kohtades. Eriti tähelepanuväärsed on hoone seinu mööda kulgevad niššidesse paigutatud terrakottepeadest ja poolfiguuridest moodustuvad friisid. Arvukad simsid seintel on laotud pruuni, musta ja rohelist värvi glasuuritud tellistest.<ref>Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik, Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 15-16.</ref>
 
Lõuna-Eesti tellisgootika hea näide [[Pilt:Jaani Kirik Tartu.jpg|pisi|Jaani kirik]]
 
Nii pikihoone kui ka kooriruumi seinad on varustatud tugipiilaritega, mis on ilmselt säilitanud oma keskaegse kuju, v.a nende glasuurkividdest veelauad, mis pärinevad täielikult restaureerimistöödest. Akende vahel paiknevad ka valgmikseinu liigendavad väikesed kontraforsi-laadsed müürieendid.<ref>Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik, Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 16.</ref>
Kiriku läänepoolsel fassaadil asuv peaportaal on rikkalikult profileeritud ning neljaastmeline, kuigi algselt oli ilmselt astmeid kuus. Portaali sokkel pärineb hiljutistest restaureerimistöödest ning moodustub graniitplaatidepeaportaali kroonib ehisviil ehk vimperg, mille dekoratsiooniks on 15 ristikukujulise ülaosaga nišši terrakotaskulptuuridele. Keskmine neist kujutab Kristust. Keskajast pärinevad siguurid on asendatud koopatega. Kiriku külgportaalid asuvad põhja- ja lõunaküljel.<ref name=":1">Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 17.</ref>
 
Akende palestiku kujunduses on kasutatud nii mandelvööti kui süvarihva. Aknad on olnud liigendatud profiiltellistest vahepostidega. Aknad olid enamjaolt jaotatud kolmeks, külglöövi otstes ja kooriosas kaheks osaks.<ref name=":1" />[[Pilt:6916 Tartu Jaani kirik.jpg|pisi|Jaani kiriku interjöör|vasakul|452x452px]]
=== Interjöör ===
Pikihoone on kolmelööviline ja viietraveeline, kuid põhiplaanilt ebasümmeetriline - kesklööv laieneb trapetsikujuliselt, olles idas 1,15 m laiem kui läänes.<ref name=":2">Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 18.</ref>
 
Pikihoone idaseinal asub võidukaar, mille kohl asub terrakotasavist poolfiguuride friis ning avar teravkaarne nišš. Seal paiknes varasemalt suurejoonline krutsifiksigrupp, mis hetkel on konserveerimiseks demonteeritud.<ref name=":2" />
 
Kiriku lääneseina liigendavad arkaadikaari toetavad seinapilastrid. Kesklöövi tsoon on kujundatud nišina, mis katab enamiku seinapinnast. Pikihoonet tornivõlvikuga ühendava kõrge kaarava kohal kulgeb seinal terrakotapeadest moodustuv friis ning seitse suuremat baldahhiini all istuvat terrakotafiguuri. Kompositsiooni kroonib teravakujulisse kolmikkaarsesse nišši paigutatud Kristus.<ref name=":2" />
=== Interjöör ===
 
Kõige rikkalikumalt on kujundatud kesklööv, mille kõrgseintest on üsna hästi säilinud lõunapoolne. Tellissoklitele toetuvad neljatahulised piilarid, mis ääres kaunistatud mandelvöödiga. Piilaritüvestel on varasemalt paiknenud suured baldahhiinide all istuvad ja seisvad skulptuurid. Piilarid lõpvad skuptureeritud terrakotakapiteelidega. Nende eenduvatele konsoolidele toetusid samuti istuvad figuurid baldahhiinide all. Kõrgseintel kulgeb samuti peadefriis ning profileeritud simss. Simsi ja valgmiku vaheline tsoon on väga ebatavaline, olles liigendatud kolme teravkaarse, mandelvöödiga raamistatid niššiga - tegu on pseudotrifooriumiga. Kogu õhtumaa gootikas haruldaselt on need nišid taas täidetud skulptuuridega. Ebatraditsiooniline onn ka see, et pseudotrifoorium asub seal, kus tavaliselt paikneb valgmik.<ref name=":2" />
[[Pilt:Jaani Kirik Tartu.jpg|pisi|Jaani kirik]]
 
==Vaated kirikule==
[[Pilt:Eglise Saint-Jean, Tartu.jpg|pisi|Jaani kirik]]
<gallery>
Pilt:Tartu_Jaani_Church_2007_1.jpg|Vaade idast
80

muudatust