Erinevus lehekülje "Tartu Jaani kirik" redaktsioonide vahel

}}
 
peaportaali kroonib ehisviil ehk vimperg, mille dekoratsiooniks on 15 ristikukujulise ülaosaga nišši terrakotaskulptuuridele'''Tartu Jaani kirik''' on keskaegne telliskirik [[Tartu]]s, mis on tuntud oma [[terrakota]]figuuride poolest. Samal kohal on kirik asunud hiljemalt [[13. sajand]]i esimesest poolest, praeguse hoone vanimad osad pärinevad [[14. sajand]]ist. Kirik on ajaloo jooksul olnud korduvalt varemetes, viimati aastatel [[1944]]–[[2005]].
 
Jaani kiriku terrakotaskulptuurid on kuulsad selle poolest, et need pole mitte ühe või mõne vormi abil stantsitud, vaid kõik kujud – algselt üle tuhande – on ükshaaval savist valmistatud, nii et igaüks neist on isenäoline. Praeguseks on säilinud ligikaudu 200 skulptuuri. Ühe hüpoteesi järgi kujutavad need kunagisi Tartu linna kodanikke.
 
== Arhitektuur ==
 
=== Välisfassaad ===
[[Pilt:6916 Tartu Jaani kirik.jpg|pisi|Jaani kiriku interjöör]]
Jaani kirik on üks Eesti [[Keskaeg|keskaegse]] [[gooti arhitektuur]]i tähtteoseid ning ka Põhja-Euroopas ainulaadne oma [[Terrakota|terrakotaskulptuuride]] kogu poolest. Oma pika ajaloo jooksul on kiriku ilme teinud läbi suuri muutusi. Pärast 1708. aasta Tartu õhkimist ja põletamist, mille käigus kiriku [[kesklööv]] ja [[Võlv|võlvid]] purustati, muudeti 1830. aastatel järgnenud rekonstrueerimistööde käigus nii interjööri kui ka kiriku üldkuju. Lähtudes ehitusmeister [[Georg Friedrich Geist|Georg Friedrich Wilhelm Geist]]i kavadest, kaeti keskaegsed detailid suures osas kinni või hävitati.<ref>Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 9.</ref>
[[Pilt:Terrakotakuju jaani kirikul.JPG|pisi|Terrakotakuju Jaani kiriku seinal]]
 
Jaani kiriku dekoor on olnud algselt [[polükroomne]] – skulptuurid olid värvitud, kasutatud oli nii ornamentaalseid kaunistusi kui ka [[Figuraalne|figuraalseid]] maalinguid. Alates 1950. aastatest on aga halbade ilmastikutingimuste või ebaõigete [[Konserveerimine (ehitus)|konserveerimismeetodite]] tõttu suur osa maalingutest hävinud ning nüüdseks on neist säilinud vaid väga napid fragmendid.<ref>Alttoa, Kaur. Tartu jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 10.</ref>
 
Lõuna-Eesti tellisgootika hea näide
 
Nii pikihoone kui ka kooriruumi seinad on varustatud tugipiilaritega, mis on ilmselt säilitanud oma keskaegse kuju, v.a nende glasuurkividdest veelauad, mis pärinevad täielikult restaureerimistöödest. Akende vahel paiknevad ka valgmikseinu liigendavad väikesed kontraforsi-laadsed müürieendid.<ref>Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik, Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 16.</ref>
 
Kiriku läänepoolsel fassaadil asuv peaportaal on rikkalikult profileeritud ning neljaastmeline, kuigi algselt oli ilmselt astmeid kuus. Portaali sokkel pärineb hiljutistest restaureerimistöödest ning moodustub graniitplaatidepeaportaali kroonib ehisviil ehk vimperg, mille dekoratsiooniks on 15 ristikukujulise ülaosaga nišši terrakotaskulptuuridele. Keskmine neist kujutab Kristust. Keskajast pärinevad siguurid on asendatud koopatega. Kiriku külgportaalid asuvad põhja- ja lõunaküljel.<ref name=":1">Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 17.</ref>
 
Akende palestiku kujunduses on kasutatud nii mandelvööti kui süvarihva. Aknad on olnud liigendatud profiiltellistest vahepostidega. Aknad olid enamjaolt jaotatud kolmeks, külglöövi otstes ja kooriosas kaheks osaks.<ref name=":1" />
 
=== Interjöör ===
 
[[Pilt:Jaani Kirik Tartu.jpg|pisi|Jaani kirik]]
80

muudatust