Tartu Jaani kirik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
13. rida:
}}
'''Tartu Jaani kirik''' on keskaegne telliskirik [[Tartu]]s, mis on tuntud oma [[terrakota]]figuuride poolest. Samal kohal on kirik asunud hiljemalt [[13. sajand]]i esimesest poolest, praeguse hoone vanimad osad pärinevad [[14. sajand]]ist. Kirik on ajaloo jooksul olnud korduvalt varemetes, viimati aastatel [[1944]]–[[2005]].
Jaani kiriku terrakotaskulptuurid on kuulsad selle poolest, et need pole mitte ühe või mõne vormi abil stantsitud, vaid kõik kujud – algselt üle tuhande – on ükshaaval savist valmistatud, nii et igaüks neist on isenäoline. Praeguseks on säilinud ligikaudu 200 skulptuuri. Ühe hüpoteesi järgi kujutavad need kunagisi Tartu
==Ajalugu==
[[Pilt:Tartu Jaani kirik, Körber.jpg|pisi|left|Kirik 1794. aastal]]
Tartu Jaani kirikut (''Der S. Johannis Kirche zu Dorpat'') puudutav ürikuline teave on napp ja seega ebapiisav kiriku ehitusajaloo rekonstrueerimiseks.
Arheoloogilised andmed on kiriku algajaloo osas kõnekamad ning nendest võib järeldada, et ilmselt on kirik rajatud varem hoonestatud alale.<ref>Kalle Lange, ''Varasematest uurimistöödest Tartu Jaani kirikus'' - Tartu arheoloogiast ja vanemast ehitusloost : artiklite kogumik = Zur Archäologie und älteren Baugeschichte Tartus, toim. Heiki Valk, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1995, lk
[[16. sajand]]il sai Jaani kirik kannatada [[Liivi sõda|Liivi sõjas]].
28. rida:
[[Raehärra]] [[Friedrich Konrad Gadebusch]]i järgi oli [[1593]]. aastal Jaani kiriku väljaminekute loetelus tasu [[kellalööja]]tele selle eest, et nad tõrjusid [[jumalateenistus]]e ajal [[siga|sigu]] ja [[koer]]i kiriku ukse eest kaugemale. Gadebuschilt pärineb seegi [[fakt]], et enne [[Põhjasõda]] tehtud mõõtmiste järgi oli Jaani kiriku kõrgus tornitipust maapinnani 41 [[süld]]a, tipust [[müür]]itipuni 21,5 sülda.
Kiriku [[
[[1683]]. aastast on teada Tartu Jaani kiriku [[kalmistu]] vanim [[plaan]].
35. rida:
[[Pilt:St Johanniskirche 1860 Höflinger.jpg|pisi|Tartu Jaani kirik [[1860]]. [[Louis Höflinger]] värviline [[litograafia]].]]
[[1724]]. aastal küsis [[vabahärra]] [[von Taube]] [[kroonu]]lt kiriku kordategemiseks [[raha]] ning nõudis tagasi ka altarit ja kantslit. Veel samal aastal kinkis [[kindralkuberner]] kirikule [[orel]]i. [[1737]]. aastal saadi kirikule katusekivid ja järgmisel aastal hakati ehitama hävinud torniosa. [[1. mai]]l [[1739]] paigaldati Jaani kirikule [[tornikuul]] koos kukega. [[1741]]. aastal hakati torni [[plekk|plekiga]] katma.
[[1744]]. aastal telliti kirikule kaks ajanäitajat. [[1760]]. aastal tegi [[kellassepp]] [[Christian Minnepot]] uued kellamehhanismid, sest [[kell]]ad ei käinud täpselt. [[Vasksepp]] [[Brackmann]] meisterdanud kahele uuele kellale [[osuti]]d. [[1. jaanuar]]il [[1761]] näitasid Jaani kiriku uued kellad linlastele jälle õiget [[aeg]]a.
[[1775]]. aastal oli [[1775. aasta Tartu tulekahju|Tartus suur tulekahju]]. Tuli algas Jaani kiriku lähedalt, kuid kirik suudeti päästa, kuigi aknad jõudsid süttida.<ref>Tartu. Tartu linna-uurimise toimkonna korraldatud ja toimetatud. Tartus, 1927, lk 11</ref>
[[1785]] – teada on, et sel aastal oli Jaani kalmistu alles (varem, juba [[1773]]. aastal keelati [[linn]]adesse matmine ja kaotati ära ka linnasisesed surnuaiad). Siiski ei olnud kalmistut kauaks, see tasandati siledaks [[18. sajand]]i viimasel aastakümnel.
[[Pilt:Tartu Jaani kiriku interjöör 1901.jpg|pisi|left|Jaani kiriku interjöör 1901. aastal.]]
Aastatel [[1820]]–[[1830
[[6. mai]]l [[1836]] andis [[Dörptsche Zeitung]] teada, et Tartu [[kunstnik]] [[Ludwig von Maydell]] kinkis Jaani kirikule [[altarimaal]]i.
Aastatel [[1899]]–[[1904]] [[restaureerimine|restaureeriti]] kiriku [[fassaad]]id [[Riia]] [[arhitekt]]i [[Wilhelm Bockslaff]]i juhtimisel. Välis[[skulptuur]]idelt eemaldati [[krohv]]ikihid, osa hävinud skulptuure asendati [[koopia]]tega. Kesklööv sai talalae.
Ööl vastu [[26. august]]it [[1944]] pommitasid linnast taganenud sakslased Tartut. Süttis ka Jaani kirik, tules lagunes müüride krohv ning paljastusid ammu unustatud keskaegsed skulptuurid<ref>[[Hillar Palamets]] ''Lugusid toonasest Tartust'', Kleio 2003, lk 285</ref>. Kirik jäi rohkem kui 50 aastaks varemetesse.
|