Lendamine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
{{See artikkel| räägib kulgemise viisist; animafilmi kohta vaata artiklit [[Lend (film)]].}}
[[Pilt:Stripe-tailed Hummingbird.jpg|thumbpisi|Enamik linde on lennuvõimelised. Pildil isane [[koolibri]] ''Eupherusa eximia''.]]
'''Lendamine''' ehk '''lend''' on [[bioloogia]]s [[kulgemine|kulgemise]] viis, mis toimub [[Atmosfäär|õhukeskkonnas]].
 
Põhimõtteliselt saab lendamist jagada kaheks: '''aktiivne''' ja '''passiivne lendamine'''. Aktiivne lend ([[aerodünaamika|aerodünaamiline]]) - [[õhk|õhust]] raskema keha kulgemine aerodünaamilise tõste tekitamisel, võib olla kas [[sõudlend|sõud]]- või [[liuglend]] ehk lauglemine. Lendamise tagavad spetsialiseerunud lendamisorganid – [[tiivad]], mis esinevad [[lind]]udel, [[käsitiivalised|käsitiivalistel]] ja [[putukad|putukatel]]. Enamasti nahakurdude abil vahendatud lend (näiteks [[lendorav]]ad) või mingite teiste kehaorganite laienemise abil, näiteks [[lendkala]]de laienenud [[rinnauim]]ede abil lend saab olla ainult liuglend.
 
Aktiivne lend (aerostaatiline) - [[Maa (planeet)|Maa]] [[õhkkond|õhkkonnast]] väiksema tihedusega [[gaas]]iga täidetud keha lend staatilise tõstejõu tekitamisel.
 
Passiivne lend - mehaanilisel kiirendusel algkiiruse saanud keha (mürsk, kivi, kuul, nool jne.) ballistilisel trajektooril lend ja Maa orbiidil tiirlevate tehiskehade lend on väliste abivahenditeta lendamine, samuti kõikvõimalike [[taimed]]e [[diaspoor]]ide õhus tuulekandel levimine, [[bakter]]ite [[tsüst]]ide levimine jne. Taimestiku passiivse lennu teeb enamasti võimalikuks keha väike mass ja/või mitmete [[lise]]mete olemasolu.
 
==Välislingid==
*[https://en.wikipedia.org/wiki/Bird_flight Linnu lendamine.]
[[Kategooria:Bioloogia]]
[[Kategooria:Zooloogia]]