Rosma: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
18. rida:
13. sajandist on esimesed teated Põlva kihelkonna kohta. Esimesed teated Rosma küla kohta pärinevad aastast 1638 (''Rozma Kywi''), mil Liivi sõja järel jäi Rosma Rootsi Kuningriigile kuuluvale territooriumile. 1939. aastast kuulus Rosma küla Põlva valla koosseisu.
 
==Arhitektuurimälestised==
==Linnamägi==
 
Esimesed viited [[Ahja]] jõkke suubuva [[Orajõgi|Orajõe]] kõrgel läänekaldal, põhja–lõunasuunalise neemiku põhjapoolsel nõlval (15–20 laia neemiku tipus), vana [[Põlva–Võru maantee|Põlva–Võru maantee]] idaküljel asuva [[Rosma linnamägi|Rosma linnamäe]] (''Liinamägi'') kohta leiab I aastatuhande teisest poolest. Arvatavalt 11.–12. sajandil rajatud puit[[linnus]]e ebakorrapäraselt ovaalse õue läbimõõt põhja-lõuna sihis on u 125 m, laius 65–70 m. Linnuseõue pindala hõlmab umbes 4000 ruutmeetrit ja on 300 meetri ulatuses ümbritsetud 1–2 m kõrguse liivast [[ringvall]]iga. [[Vall]]is on kaks suuremat väravakohta: mäe põhja- ja kaguosas. Kagupoolse väravakoha lõunaküljel on valliots märksa massiivsem ja kõrgem kui sama väravakoha põhjaküljel, millest võib järeldada, et siin on asununud väravat kaitsev [[torn]]itaoline rajatis. Linnuseõu on looduslikult kumer, tasandamata, laskub äärte poole. Valli sisejalamil on jälgitav nõgus vöönd. Linnuseõue loodeosas paikneb u 12 m läbimõõduga ja 1,5–2 m sügav lohk, mida pärimus peab kaevukohaks.
 
Linnuses teostatud proovikaevamistel avastati, et linnuse vall on kuhjatud ühes järgus, sellel olnud puitehitiste põlenud jäänused olid langenud õuel asuvasse kraavi, moodustades seal selge põlenguviiru. Mäeplatoo servalt avastati 2–3 cm paksune käsitsivalmistatud ja tekstiilkeraamikaga kultuurikiht koos nõgise, kivideta koldelohuga. Täitepinnase alt, algse loodusliku liivakivi pealt leiti kerge piirdeaia jäänused: kõrvuti maasse löödud 10 cm läbimõõduga söestunud postijäänuste vahel oli 7–8 cm laiune horisontaalne, piki mäeserva kulgev tukk, mis viitab vanemast rauaajast (1.–5. sajandist) pärit servapiirdele. Valli kuhjamise aeg ei ole teada kuid mullatööde maht viitab nooremale rauaajale (8.–11. sajand). Arvatavasti on linnuse lõplik väljaehitamine jäänud pooleli või on linnus II aastatuhande alguses maha jäetud. Rosma oli tolle aja kohta üks suuremaid ja tugevamalt kindlustatuid linnuseid Lõuna-Eestis ([[Ugandi]]s), [[Võhandu jõgi|Võhandu]] ja Ahja jõgikonnas ning piirkonna tolleaegne administratiiv-poliitiline keskus ja kauplemiskoht.
 
Linnamäe lähedal, põhjaväravani viiva tee ääres umbes 200 m kaugusel on kaks [[kääbas]]t I aastatuhande teisest poolest.
Linnamäel on suuremaid arheoloogilisi kaevamisi tehtud kahel korral: 1951 ([[Harri Moora]]) ja 2007 ([[Heiki Valk]]).
 
[[Muinsuskaitseseadus]]e alusel on tunnistatud arhitektuurimälestiseks Rosma külas järgmised ehitised:
* Rosma vesiveski (19. sajand)