* [[6. veebruar]] (vkj 26. jaanuar) – [[Liivimaa maapäev]]a avamisel pöördus [[rüütelkond|rüütelkonna]] poole Liivimaa kindralkuberner [[George Browne]], kes nõudis [[Maapäev (rüütelkond)|maapäevalt]] talurahva olukorra parandamist<ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 101</ref>. Peamiseks hädaks pidas ta talupoegade [[omandiõigus]]e puudumist<ref name="Kronoloogia, 2007"/>.
* [[4. märts]] (vkj [[21. veebruar]]) – kaotati [[Saaremaa]] provintsiaalne iseseisvus; saar liideti [[Liivimaa]] kubermanguga ja sai [[maakond|maakonna]] staatuse, säilitades samal ajal iseseisva maksusüsteemi, rüütelkonna ja kirikuorganisatsiooni.
* [[23. aprill]] (vkj [[12. aprill]]) – [[Liivimaa kindralkuberner]] [[George von Browne]] avaldas [[patent (õigusakt)|patendi]] [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] talupoegade kohta. Talupojad said õiguse omada [[vallasvara]] ja seda vabalt käsutada, kui nad polnud [[mõisnik]]ele midagi võlgu.
* [[29. aprill]] (vkj [[18. aprill]]) – [[Liivimaa kindralkuberner]] [[George von Browne]] andis välja 13 punktist koosneva koolipatendi, mis nägi ette kooli asutamise igas vähemalt viie [[adramaa]] suuruses [[mõis]]as ja [[kihelkonnakool]]i asutamise igas [[kihelkond|kihelkonnas]]. Õppetöö pidi koolis kestma [[mardipäev]]ast [[lihavõtted|lihavõtteni]]. Vanemad, kes lugeda oskasid ja [[katekismus]]t tundsid, võisid oma lapsi kodus õpetada. Need, kellel kodus õppida polnud võimalik, pidid kooli minema. Määratleti [[köstrikool]]ide tegevusvaldkond ja mõisnike kohustused koolimajade ehitamiseks ning nõuti [[köster|köstritelt]] [[jüripäev]]aks aruannet õpilaste arvu ja edasijõudmise kohta. Talupoegadest [[koolmeister|koolmeistrid]] soovitati vabastada mõnest mõisakohustusest.
*'''Juunis''' põgenes [[Paldiski sadam]]a ehitustöödelt 19 sunnitöölist (sh [[Mihhaila Petrov]]i), kes seejärel kuulutati võimude poolt tagaotsitavaks süüdistatuna 10 mõrvas, 20 röövimises ja 3 süütamises<ref name="Kronoloogia, 2007"/>.
