Tartu Jaani kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Tartu Jaani kirikut (''Der S. Johannis Kirche zu Dorpat'') puudutav ürikuline teave on napp ja seega ebapiisav kiriku ehitusajaloo rekonstrueerimiseks. Kiriku esmamainimine leidis aset juba 14. sajandil. Ürikutest on teada, et [[1323]]. aastal määras paavst [[Johannes XXII]] Tartu Jaani kiriku [[plebaan]]iks Tartu toomkiriku kanooniku [[Berardus Suerwerdina]] <ref>Leonid Arbusow, ''Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert'' - ''Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik'', Mitau, 1913, lk. 207</ref>. [[1345]]. aastal on [[Johannes Russenberg]] oma testamendis annetanud kaks marka Tartu Jaani Kiriku ehitamiseks. <ref>''Die Revaler Rathslinie nebst Geschichte der Rathsverfassung und einem Anhange über Riga und Dorpat.'', Reval: Franz Kluge, 1874, nr. 2819</ref>. Samas ei võimalda kumbki teade määratleda kiriku enda seisukorda või ehitusjärku vastaval ajahetkel. <ref>Kaur Alttoa, ''Tartu Jaani Kirik'' - ''Eesti kirikud III'', Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk. 46</ref>.

Arheoloogilised andmed on kiriku algajaloo osas kõnekamad ning nendest võib järeldada, et ilmselt on kirik rajatud varem hoonestatud alale .<ref>Kalle Lange, ''Varasematest uurimistöödest Tartu Jaani kirikus'' - Tartu arheoloogiast ja vanemast ehitusloost : artiklite kogumik = Zur Archäologie und älteren Baugeschichte Tartus, toim. Heiki Valk, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1995, lk. 43-44</ref>. Esialgu on ehitis olnud puidust - praeguse kiriku kesklöövi alalt on leitud arheoloogiliste väljakaevamiste käigus ida-lääne-sihilise [[puitehitis]]e [[fragment]]e <ref>Romeo Metsallik, ''Tartu arheoloogilisest uurimisest'' - Tartu arheoloogiast ja vanemast ehitusloost : artiklite kogumik = Zur Archäologie und älteren Baugeschichte Tartus, toim. Heiki Valk, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1995, lk. 23</ref><ref>Romeo Metsallik, ''Tartu arheoloogiliste uuringute esialgseid tulemusi : magistritöö'', juh. V. Trummal, Tartu: Tartu Ülikool, 1992, lk. 46jj</ref>. [[Radiosüsiniku meetod]]il dateerimise kohaselt pärinevad leitud puitdetailid [[12. sajand]]i teisest poolest või [[13. sajand]]i algusest. Samas viitavad hilisemad kalibreeritud dateeringud asjaolule, et leitud jäänused pärinevad pigem saksa vallutusele järgnenud perioodist, s. t. puitkirik on rajatud pärast [[1224]]. aastat.<ref>Andres Tvauri, ''Muinas-Tartu : uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost = Prehistoric Tartu : a study of the settlement history of the Tartu prehistoric hillfort and settlement '', Tartu/Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2001, lk. 71, 76-77</ref>

Tartu õhkimisel [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] hävisid [[1708]]. aastal torni ülaosa ning [[kesklööv]]i ja [[kooriruum]]i [[võlv]]id. Teadaolevalt sai Jaani kirik Põhjasõjas tabamusi kokku 37 [[pomm]]ist. [[19. juuli]]l, viis päeva pärast linna vallutamist, käskinud feldmarssal [[Šeremetjev]] kiriku puhtamaks kasida, et [[Peeter I]] saaks siin oma lähema kaaskonnaga [[jutlus]]t kuulata. Lisaks eelmainitud purustustele oli Tartu Jaani kiriku [[altar]] ja [[kantsel]] viidud [[Pihkva]]sse. [[Friedrich Konrad Gadebusch]]i andmeil oli kolmest kirikukellast kaks antud [[Narva]] kirikule, üks [[Tartu vene kirik]]ule. Hiljem on Tartu [[raad]] neid korduvalt Jaani kirikule tagasi nõudnud. Varemetes Jaani kirikus polnud võimalik [[jumalateenistus]]i pidada., Kogudusmistõttu hakkaskogudus oli sunnitud hakkama koos käima [[küün]]is koos käima.

[[1744]] telliti kirikule telliti kaks ajanäitajat. [[1760]] tegi [[kellassepp]] [[Christian Minnepot]] uued kellamehhanismid, sest [[kell]]ad ei käinud täpselt. [[Vasksepp]] [[Brackmann]] meisterdanud kahele uuele kellale [[osuti]]d. [[1. jaanuar]] [[1761]] näitasid Jaani kiriku uued kellad linlastele jälle õiget [[aeg]]a.

[[1775]] oli [[1775. aasta Tartu tulekahju|Tartus suur tulekahju]]. Tuli algas Jaani kiriku lähedalt, kuid kirik suudeti päästa, kuigi aknad jõudsid süttida.<ref>Tartu. Tartu linna-uurimise toimkonna korraldatud ja toimetatud. Tartus, 1927, lk 11</ref>.

[[1820]]–[[1830|30]] kiriku [[interjöör]]id [[rekonstrueerimine|rekonstrueeriti]] arhitekt [[G. F. W. Geist]]i kavade kohaselt, eeskujuks [[antiiktempel]]. Hävitati enamus interjööriinterjööris leidunud skulptuure, ülejäänud müüriti kinni või krohviti üle.

[[1952]]. aastal varises kokku [[kesklööv]]i põhjasein. [[Ajaloolane]] [[Olev PrinitsPrints]] avastas varem krohvi all varjul olnud terrakotaskulptuuride rikkuse.

[[1954]]–[[1965]] teostati vundamentide kaevamised ning müüristiku ja ehitusdekoori uurimine, ajaloolanemida juhtis Olev PrinitsPrints.

[[EELK]] [[Tartu Jaani kogudus]]e taasasutati [[1997]]. aastal. Esimene [[jumalateenistus]] toimus 1997. aasta [[jõulud]]e ajal.

[[2002]] hakkas ehitustöid [[peatöövõtja]]na juhtima AS Ehitusfirma [[Rand ja Tuulberg]], eesmärgiks lõpetada kiriku taastamistööd detsembris [[2004]]. a. detsembris.

[[2003]] paigaldati [[Saksamaa|Saksa]] [[firma]]s Mahr [[projekteerimine|projekteeritud]] ja valmistati kiriku [[küttesüsteem|õhkküttesüsteem]].

Pilt:Tartu_Jaani_Church_2007_10.jpg|PeauksPeaportaal