Erinevus lehekülje "Tartu Jaani kirik" redaktsioonide vahel

resümee puudub
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
[[Pilt:Tartu Jaani kirik, Körber.jpg|pisi|left|Kirik 1794. aastal]]
 
Tartu Jaani kirikut (''Der S. Johannis Kirche zu Dorpat'') puudutav ürikuline teave on napp ja seega ebapiisav kiriku ehitusajaloo rekonstrueerimiseks. Kiriku esmamainimine leidis aset juba 14. sajandil. Ürikutest on teada, et [[1323]]. aastal määras paavst [[Johannes XXII]] Tartu Jaani kiriku [[plebaan]]iks Tartu toomkiriku kanooniku [[Berardus Suerwerdina]] <ref>Leonid Arbusow, ''Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert'' - ''Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik'', Mitau, 1913, lk. 207</ref>. [[1345]]. aastal on [[Johannes Russenberg]] oma testamendis annetanud kaks marka Tartu Jaani Kiriku ehitamiseks. <ref>''Die Revaler Rathslinie nebst Geschichte der Rathsverfassung und einem Anhange über Riga und Dorpat.'', Reval: Franz Kluge, 1874, nr. 2819</ref>. Samas ei võimalda kumbki teade määratleda kiriku enda seisukorda või ehitusjärku vastaval ajahetkel. <ref>Kaur Alttoa, ''Tartu Jaani Kirik'' - ''Eesti kirikud III'', Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk. 46</ref>.
 
Arheoloogilised andmed on kiriku algajaloo osas kõnekamad ning nendest võib järeldada, et ilmselt on kirik rajatud varem hoonestatud alale .<ref>Kalle Lange, ''Varasematest uurimistöödest Tartu Jaani kirikus'' - Tartu arheoloogiast ja vanemast ehitusloost : artiklite kogumik = Zur Archäologie und älteren Baugeschichte Tartus, toim. Heiki Valk, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1995, lk. 43-44</ref>. Esialgu on ehitis olnud puidust - praeguse kiriku kesklöövi alalt on leitud arheoloogiliste väljakaevamiste käigus ida-lääne-sihilise [[puitehitis]]e [[fragment]]e <ref>Romeo Metsallik, ''Tartu arheoloogilisest uurimisest'' - Tartu arheoloogiast ja vanemast ehitusloost : artiklite kogumik = Zur Archäologie und älteren Baugeschichte Tartus, toim. Heiki Valk, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1995, lk. 23</ref><ref>Romeo Metsallik, ''Tartu arheoloogiliste uuringute esialgseid tulemusi : magistritöö'', juh. V. Trummal, Tartu: Tartu Ülikool, 1992, lk. 46jj</ref>. [[Radiosüsiniku meetod]]il dateerimise kohaselt pärinevad leitud puitdetailid [[12. sajand]]i teisest poolest või [[13. sajand]]i algusest. Samas viitavad hilisemad kalibreeritud dateeringud asjaolule, et leitud jäänused pärinevad pigem saksa vallutusele järgnenud perioodist, s. t. puitkirik on rajatud pärast [[1224]]. aastat.<ref>Andres Tvauri, ''Muinas-Tartu : uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost = Prehistoric Tartu : a study of the settlement history of the Tartu prehistoric hillfort and settlement '', Tartu/Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2001, lk. 71, 76-77</ref>
 
[[16. sajand]]il sai Jaani kirik kannatada [[Liivi sõda|Liivi sõjas]].
[[1683]]. aastast on teada Tartu Jaani kiriku [[kalmistu]] vanim [[plaan]].
 
Tartu õhkimisel [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] hävisid [[1708]]. aastal torni ülaosa ning [[kesklööv]]i ja [[kooriruum]]i [[võlv]]id. Teadaolevalt sai Jaani kirik Põhjasõjas tabamusi kokku 37 [[pomm]]ist. [[19. juuli]]l, viis päeva pärast linna vallutamist, käskinud feldmarssal [[Šeremetjev]] kiriku puhtamaks kasida, et [[Peeter I]] saaks siin oma lähema kaaskonnaga [[jutlus]]t kuulata. Lisaks eelmainitud purustustele oli Tartu Jaani kiriku [[altar]] ja [[kantsel]] viidud [[Pihkva]]sse. [[Friedrich Konrad Gadebusch]]i andmeil oli kolmest kirikukellast kaks antud [[Narva]] kirikule, üks [[Tartu vene kirik]]ule. Hiljem on Tartu [[raad]] neid korduvalt Jaani kirikule tagasi nõudnud. Varemetes Jaani kirikus polnud võimalik [[jumalateenistus]]i pidada., Kogudusmistõttu hakkaskogudus oli sunnitud hakkama koos käima [[küün]]is koos käima.
 
[[Pilt:St Johanniskirche 1860 Höflinger.jpg|pisi|Tartu Jaani kirik [[1860]]. [[Louis Höflinger]] värviline [[litograafia]].]]
[[1724]] küsis [[vabahärra]] [[von Taube]] [[kroonu]]lt kiriku kordategemiseks [[raha]] ning nõudis tagasi ka altarit ja kantslit. Veel samal aastal kinkis [[kindralkuberner]] kirikule [[orel]]i. [[1737]] saadi kirikule katusekivid ja järgmisel aastal hakati ehitama hävinud torniosa. [[1. mai]]l [[1739]] paigaldati Jaani kirikule [[tornikuul]] koos kukega. [[1741]] hakati torni [[plekk|plekiga]] katma.
 
[[1744]] telliti kirikule telliti kaks ajanäitajat. [[1760]] tegi [[kellassepp]] [[Christian Minnepot]] uued kellamehhanismid, sest [[kell]]ad ei käinud täpselt. [[Vasksepp]] [[Brackmann]] meisterdanud kahele uuele kellale [[osuti]]d. [[1. jaanuar]] [[1761]] näitasid Jaani kiriku uued kellad linlastele jälle õiget [[aeg]]a.
 
[[1775]] oli [[1775. aasta Tartu tulekahju|Tartus suur tulekahju]]. Tuli algas Jaani kiriku lähedalt, kuid kirik suudeti päästa, kuigi aknad jõudsid süttida.<ref>Tartu. Tartu linna-uurimise toimkonna korraldatud ja toimetatud. Tartus, 1927, lk 11</ref>.
 
[[1785]] – teada on, et sel aastal oli Jaani kalmistu alles (varem, juba [[1773]]. aastal keelati [[linn]]adesse matmine ja kaotati ära ka linnasisesed surnuaiad). Siiski ei olnud kalmistut kauaks, see tasandati siledaks [[18. sajand]]i viimasel aastakümnel.
 
[[Pilt:Tartu Jaani kiriku interjöör 1901.jpg|pisi|left|Jaani kiriku interjöör 1901. aastal.]]
[[1820]]–[[1830|30]] kiriku [[interjöör]]id [[rekonstrueerimine|rekonstrueeriti]] arhitekt [[G. F. W. Geist]]i kavade kohaselt, eeskujuks [[antiiktempel]]. Hävitati enamus interjööriinterjööris leidunud skulptuure, ülejäänud müüriti kinni või krohviti üle.
 
[[6. mai]]l [[1836]] andis [[Dörptsche Zeitung]] teada, et Tartu [[kunstnik]] [[Ludwig von Maydell]] kinkis Jaani kirikule [[altarimaal]]i.
Ööl vastu [[26. august]]it [[1944]] pommitasid linnast taganenud sakslased Tartut. Süttis ka Jaani kirik, tules lagunes müüride krohv ning paljastusid ammu unustatud keskaegsed skulptuurid<ref>[[Hillar Palamets]] ''Lugusid toonasest Tartust'', Kleio 2003, lk 285</ref>. Kirik jäi rohkem kui 50 aastaks varemetesse.
 
[[1952]]. aastal varises kokku [[kesklööv]]i põhjasein. [[Ajaloolane]] [[Olev PrinitsPrints]] avastas varem krohvi all varjul olnud terrakotaskulptuuride rikkuse.
 
[[1954]]–[[1965]] teostati vundamentide kaevamised ning müüristiku ja ehitusdekoori uurimine, ajaloolanemida juhtis Olev PrinitsPrints.
 
[[1989]] oli suuremate restaureerimistööde algus, arhitekt [[Udo Tiirmaa]]. Ehitusfirmana alustas kiriku taastamist [[Poola]] firma [[PKZ]], peale poolakate lahkumist [[1991]]. aastal jätkas tööd OÜ Wunibald Ehitus.
 
[[EELK]] [[Tartu Jaani kogudus]]e taasasutati [[1997]]. aastal. Esimene [[jumalateenistus]] toimus 1997. aasta [[jõulud]]e ajal.
 
[[1999]] sai kirik uue tornikiivri ning paigaldati kaks uut [[pronks]]ist [[kirikukell]]a. Kellade nimed on Peetrus ja Paulus, nende valamist finantseeris Tartu ärimees [[Tiit Veeber]].
 
[[2002]] hakkas ehitustöid [[peatöövõtja]]na juhtima AS Ehitusfirma [[Rand ja Tuulberg]], eesmärgiks lõpetada kiriku taastamistööd detsembris [[2004]]. a. detsembris.
 
[[2003]] paigaldati [[Saksamaa|Saksa]] [[firma]]s Mahr [[projekteerimine|projekteeritud]] ja valmistati kiriku [[küttesüsteem|õhkküttesüsteem]].
 
[[2003]] disainibüroo Laika, Belka & Strelka ([[sisearhitekt]]id [[Malle Jürgenson]] ja [[Tea Tammelaan]] ning [[kunstnik]] [[Krista Lepland]]) võitis Tartu Jaani kiriku sisekujunduse võistluse.
 
[[2005]]–[[2006]] – [[tekstiilikunstnik]] [[Anu Raud]] valmistas kirikusse [[gobelään]]tehnikas altari- ja lugemispuldikatted (neljas liturgilises värvis, kokku kaheksa eset).
 
== Arhitektuur ==
[[Pilt:6916 Tartu Jaani kirik.jpg|pisi|Jaani kiriku interjöör]]
Jaani kirik on üks eesti [[Keskaeg|keskaegse]] gooti arhitektuuri tähtteoseid ning ka Põhja-Euroopas ainulaadne oma [[Terrakota|terrakotaskulptuuride]] kogu poolest. Oma pika ajaloo jooksul on ka kiriku ilme teinud läbi suuri muutusi. Pärast 1708. aasta Tartu õhkimist ja põletamist, mille käigus kiriku [[kesklööv]] ja [[Võlv|võlvid]] purustati, muudeti 1830ndail järgnenud rekonstrueerimistööde käigus lisaks interjöörile ka kiriku üldkuju. Lähtudes ehitusmeister [[Georg Friedrich Geist|Georg Friedrich Wilhelm Geist']]<nowiki/>i kavadest, kaeti keskaegsed detailid suures osas kinni või hävitati.<ref>Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 9.</ref>
 
Jaani kiriku dekoor on olnud algselt [[polükroomne]] - skulptuurid olid värvitud, kasutatud oli nii ornamentaalseid kaunistusi kui [[Figuraalne|figuraalseid]] maalinguid. Alates 1950ndatest on aga halbade ilmastikutingimuste või ebaõgete [[Konserveerimine (ehitus)|konserveerimismeetodite]] tõttu suur osa maalingutest hävinud, ning nüüdseks on neist säilinud vaid väga napid fragmendid.<ref>Alttoa, Kaur. Tartu jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 10.</ref>
 
[[Pilt:Jaani Kirik Tartu.jpg|pisi|Jaani kirik]]
 
==Vaated kirikule==
[[Pilt:Eglise Saint-Jean, Tartu.jpg|pisi|Jaani kirik]]
<gallery>
Pilt:Tartu_Jaani_Church_2007_1.jpg|Vaade idast
Pilt:Tartu_Jaani_Church_2007_5.jpg|Altar
Pilt:Tartu_Jaani_Church_2007_6.jpg|Vaade peaukse suunas
Pilt:Tartu_Jaani_Church_2007_10.jpg|PeauksPeaportaal
Pilt:Jaani kirik.JPG|Jaani kiriku rekonstrueerimine 2004.a
Pilt:Tartu-Jaani-church-2012-06 3.png|Vaade kirikule Rüütli tänavalt
80

muudatust