Eesti president: erinevus redaktsioonide vahel

Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt 40 aastat vana. President valitakse ametisse viieks aastaks. Kedagi ei tohi valida Vabariigi Presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks järjest. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul [[Riigikogu]] koosseisust.

Presidendivalimiste korda täpsustab ning põhiseaduse [[lünk|lüngad]] täidab [[Vabariigi Presidendi valimise seadus]]. See seadus keelab kandidaadiks üles saada isikut, kes on president teist ametiaega järjest.

Vabariigi President kasutab põhiseaduse § 85 alusel [[immuniteet]]i. Teda saab [[kriminaalvastutusele võtmine|kriminaalvastutusele võtta]] ainult õiguskantsleri[[õiguskantsler]]i ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Täpsemalt reguleerib seda küsimust [[kriminaalmenetluse seadustik]]. Kriminaalvastutusele võtmisel Vabariigi Presidendi volitused peatuvad.

Kui Vabariigi President on Riigikohtu otsusel tervisest tulenevalt kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma või ei saa neid Vabariigi Presidendi töökorra seaduses ettenähtud juhtudel ja korras ajutiselt täita, tema volitused peatuvad. Vabariigi Presidendi volitused lähevad sel juhul üle Riigikogu esimehele, kelle volitused Riigikogu liikmena selleks ajaks peatuvad. Vabariigi Presidendi ülesannetes oleva Riigikogu esimehe pädevus on kitsam kui korralisel presidendil, sest ta ei tohi ilma [[Riigikohus|Riigikohtu]] loata välja kuulutada Riigikogu erakorralisi valimisi ega keelduda seadusi välja kuulutamast.

Vabariigi Presidendi [[pädevus]]ed on loetletud põhiseaduse §-s 78 ja täpsustatud [[Vabariigi Presidendi töökorra seaduseseadus]]e ja eriseadustega (nt [[välissuhtlemisseadus]], [[rahuaja riigikaitse seadus]] jne).

Vabariigi President esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises. Lähtudes sellest, et [[Vabariigi Valitsus]] korraldab suhtlemist teiste riikidega, koordineerib Vabariigi president oma välispoliitilist tegevust valitsusega.

Vabariigi Presidendil on aktiivne ja passiivne [[saatkonnaõigus]]. Ta nimetab ja kutsub Vabariigi Valitsuse ettepanekul tagasi Eesti Vabariigi [[diplomaatiline esindaja|diplomaatilised esindajad]] ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud teiste riikide diplomaatiliste esindajate [[volikiri|volikirjad]]. Eesti [[rahvusvaheline leping|rahvusvaheliste lepingute]] sõlmimisel on tema pädevuses nende [[ratifitseerimine]] ja [[denonsseerimine]], st nende allakirjutamine pärast seda, kui Riigikogu on nad heaks kiitnud. Sellised lepingud on Eesti põhiseaduse § 121 järgi: lepingud, mis muudavad Eesti piire, mille rakendamiseks on vaja Eesti seaduste vastuvõtmist, muutmist või tühistamist, millega Eesti ühineb [[rahvusvaheline organisatsioon|rahvusvaheliste organisatsioonidega]], mille kohaselt Eesti võtab endale rahalisi või sõjalisi kohustusi ja milles on ratifitseerimine ette nähtud. Presidendi üksikkompetents välissuhtluses seisneb sõjaseisukorra ja sellest lähtudes ka sõja lõpu väljakuulutamises agressiooni korral, samuti ettepanekus Riigikogule kuulutada välja [[sõjaseisukord]], [[mobilisatsioon]], [[demobilisatsioon]] ja [[erakorraline seisukord]].

Presidendi pädevus, suhted teiste põhiseaduslike institutsioonidega välissuhtluse valdkonnas on konkretiseeritud välissuhtlemisseaduse[[välissuhtlemisseadus]]e ja [[välisteenistuse seadusegaseadus]]ega.

Vabariigi President on [[riigikaitse]] kõrgeim juht. Tema ülesanne on teha Riigikogule ettepanek kuulutada Eesti vastu suunatud [[agressioon]]i korral välja [[sõjaseisukord]], [[mobilisatsioon]] ja [[demobilisatsioon]], samuti lõpetada sõjaseisukord. Presidenti abistab tema riigikaitsekompetentsi täitmisel presidendi juures nõuandva organina tegutsev [[riigikaitse nõukogu]], kuhu kuuluvad seaduse järgi Riigikogu esimees, peaminister, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, kaitseminister, siseminister, välisminister, justiitsminister, rahandusminister, Riigikogu väliskomisjoni esimees ja kaitseväe juhataja (sõja ajal kaitseväe ülemjuhataja). Riigikaitse Nõukogu tegutseb Vabariigi Presidendi kinnitatud kodukorra alusel.

Vabariigi Presidendi riigikaitsekompetents on täpsustatud [[rahuaja riigikaitse seaduseseadus]]e, [[sõjaaja riigikaitse seaduseseadus]]e, [[erakorralise seisukorra seadusegaseadus]]ega ja [[kaitseväeteenistuse seadusegaseadus]]ega.

Vabariigi President saab põhiseaduses ette nähtud alustel Riigikogu laiali saata ja kuulutada välja erakorralised valimised. Erakorralised Riigikogu valimised peab Vabariigi President välja kuulutama juhul, kui presidendi poolt esitatud peaministri kandidaat ei ole pärast kaht vooru suutnud valitsust moodustada, Riigikogu on esitanud oma peaministri kandidaadi ja ka tema ei esita kahe nädala jooksul oma valitsuse koosseisu presidendile. Teiseks kuulutab president välja Riigikogu uue koosseisu valimised, kui Riigikogu algatatud rahvahääletus ei leia rahvalt vajalikku toetust. Kolmas põhjus lõpetada Riigikogu ennetähtaegsete volituste lõpetamiseks on Riigikogu võimetus uut riigi- eelarvetriigieelarvet vastu võtta kahe kuu jooksul pärast uue eelarveaasta algust. Viimane Riigikogu laialisaatmise põhjus erineb eelnevatest selle poolest, et siin on Vabariigi Presidendi otsustada, kas kuulutada uued valimised välja või mitte. Peaministrile või Vabariigi Valitsusele umbusalduse avaldamise korral võib president välja kuulutada uued valimised.