Erinevus lehekülje "Friuli mark" redaktsioonide vahel

Lisatud 834 baiti ,  4 aasta eest
resümee puudub
P
[[Pilt:Carolingian Empire map 1895.jpg|thumb|360px|Karolingide impeerium koos kagupoolse Friuli margiga pärast 843. aasta [[Verduni leping]]ut.]]
 
'''Friuli mark''' oli [[Karolingide impeerium|Karolingide]] [[Mark (territoorium)|piirimark]] [[Slaavlased|slaavlaste]] ja [[Avaarid (Euraasia)|avaaride]] vastu, loodud aastal 776. SeeMark oli [[langobardid]]e [[Friuli hertsogkond|Friuli hertsogkonna]] järglane.
 
Pärast seda, kui [[Karl Suur]] oli vallutanud kuningas [[Desiderius]]e juhitud Itaalia [[Langobardide kuningriik|Langobardide kuningriigi]] [[Pavia piiramine (773–74)|Pavia piiramisega]] aastal 774, lubas ta alguses Langobardi hertsogil [[Hrodgaud]]il jätkata Friuli valitsemist. ''[[Annales regni Francorum]]'' järgi mässas Hrodgaud kaks aastat hiljem, kuulutades end Langobardide kuningaks, pärast mida tormas Karl Suur Itaaliasse, kus ta purustas hertsogi väed ning kukutas ja tappis selle. Autonoomne Langobardi hertsogkond kaotati ja liidendati [[Frangi riik|Frangi riigiga]], kuigi Karl Suure poolt nimetatud Hrodgaudi järglased jätkasid tiitli ''dux Foroiuliensis'' kandmist. Endise Langobardi hertsogkonnaga liideti [[Pannoonia mark|Pannoonia]], kui [[Karolingide impeerium]]i lahutamatu osa ja kaitsevall [[Avaarid (Euraasia)|avaaride]] ja [[Horvaadid|horvaatide]] [[Pannoonia Horvaatia vürstkond|sissetungide vastu]]. Marki valitses aastatel 789–799, Karl Suure õe Hildegardiga abiellunud Friuli hertsog Erik (ka ''Heirichus'' ehk ''Ehericus'').
 
Veebruaris 828 vallandati viimane Friuli ''dux'' [[Balderich (Friuli)|Balderich]] keiser [[Ludwig Vaga]] poolt [[Aachen]]i riigipäeval ametist, kuna see ei suutnud kaitsta Pannoonia piiri [[Esimene Bulgaaria khaanitsaaririik|Bulgaaria]] [[Bulgaaria khaan|khaan]]i [[Omurtag]]i vägede vastu. Loodepiir Frangi riigiga pandi piki [[Doonau]] [[Doonau keskjooks|keskjooks]]u kindlalt paika aastaks 827. [[Hertsogkond]] jagati neljaks [[krahvkond|krahvkonnaks]], mis aastal 846 taasühendati [[Kesk-Frangi riik|Kesk-Frangi riigi]] osana, mida siis valitses Ludwigi vanem poeg, keiser[[Kesk-Frangi riik|Kesk-Frangi]] kuningas 843–855 [[Lothar I (Frangi keiser)|Lothar I]]. Ta kinkis Friuli oma õemehele [[Eberhard (Friuli)|Eberhardile]], frangi [[Unruochingid]]e perekonnast, tiitliga ''dux'', kuigi tema järglasi kutsuti ''marchio'' ([[markkrahv]]). Aastal 855, oma surivoodil jagas keiser Lothar I taas oma valduse oma poegade vahel. Ta pärandas [[Itaalia kuningriik (keskaegne)|Itaalia kuningriigi]] koos Roomaga oma vanemale pojale [[Ludwig II (Frangi keiser)|Ludwig II-le]], kes krooniti aastal 850 [[Frangi keiser|Frangi keisriks]].
 
Eberhardi poeg [[Berengar Frioolist|Berengar]], [[Friuli markkrahv]] aastast 874, valiti [[Itaalia kuningas|Itaalia kuningaks]] pärast Frangi keisri [[Karl Paks]]u kukutamist aastal 887. Tema valimist varjutasid aastakümned võitlusi trooni eest rivaalitsevate nõudlejate vahel. Berengar andis vasallivande [[Ida-Frangi riik|Ida-Frangi]] kuningale, [[Arnulf (Frangi keiser)|Arnulfile Kärntenist]], sellele vaatamata kaotas ta aastal 889 krooni [[Spoleto hertsogilehertsog]]ile [[Guido Spoletost|Guidole]] ja tal õnnestus see tagasi saada alles aastal 905. Vahepeal, esindatuna oma nõuniku [[Walfred (Friuli)|Walfrediga]] [[Verona]] linnas, jäi ta Friuli isandaks, mis oli alati tema toetusbaas. Pärast Berengari surma aastal 924 valisid tema poolehoidjad kuningaks [[UgoHugues (Itaalia)|Ugod'Arles]]e.
[[File:Holy Roman Empire 1000 map-en.svg|thumb|Saksa-Rooma riik ca 1000. aastal]]
Kuningas UgoHugues ei nimetanud uut markkrahvi ja mark jäi vakantseks. See jäi poliitiliseks üksuseks frankide [[Itaalia kuningriik (keskaegne)|Itaalia kuningriigis]] kuni trooni anastamiseni [[Berengar II Ivreast|Berengar II]] poolt pärast Ugo poja, kuningas [[Lothaire d'Arles|Lothar II]] surma aastal 950. Kutsutuna Lothari lese [[Adelheid]]i poolt, kasutas [[Saksamaa kuningriik|Saksa]] kuningas [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] juhust Itaalia vallutamiseks, Berengar II kukutamiseks ja Adelheidiga abiellumiseks. Konflikt lahendati 952. aasta [[Augsburg]]i riigipäeval, kus Berengar II võis säilitada kuningatiitliItaalia kuninga tiitli Saksa-Rooma keisri vasallina, kuid pidi loovutama Friuli [[Verona mark|Verona margina]] [[Baieri hertsog|hertsog]] [[Heinrich I (Baieri)|Heinrich I-le]], kuningas Otto I vennale. 2. veebruaril 962 krooniti Otto [[Rooma]]s [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisriks]], kuningas Berengar II kukutati ning aastapärastaasta pärast vahistati ja pagendati. Tema Itaalia kuningriik sai [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] koostisosaks.
 
[[Verona markimark]]i valitsesid [[Kärnteni hertsogkond|Kärnteni hertsogid]] aastast 976 kuni [[Kõrgkeskaeg|kõrgkeskajani]]. Aastal 1077 asutas [[Saksamaa kuningas]] [[Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich IV]] [[Aquileia patriarhaat|Aquileia patriarhaadi]] koos Friuli territooriumiga [[Tagliamento]] jõest idas.
Kuningas Ugo ei nimetanud uut markkrahvi ja mark jäi vakantseks. See jäi poliitiliseks üksuseks frankide [[Itaalia kuningriik (keskaegne)|Itaalia kuningriigis]] kuni trooni anastamiseni [[Berengar II Ivreast|Berengar II]] poolt pärast Ugo poja, kuningas [[Lothaire d'Arles|Lothar II]] surma aastal 950. Kutsutuna Lothari lese [[Adelheid]]i poolt, kasutas [[Saksamaa kuningriik|Saksa]] kuningas [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] juhust Itaalia vallutamiseks, Berengar II kukutamiseks ja Adelheidiga abiellumiseks. Konflikt lahendati 952. aasta [[Augsburg]]i riigipäeval, kus Berengar II võis säilitada kuningatiitli Saksa vasallina, kuid pidi loovutama Friuli [[Verona mark|Verona margina]] Baieri hertsog [[Heinrich I (Baieri)|Heinrich I-le]], kuningas Otto I vennale. 2. veebruaril 962 krooniti Otto [[Rooma]]s [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisriks]], kuningas Berengar II kukutati ning aastapärast vahistati ja pagendati. Tema Itaalia kuningriik sai [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] koostisosaks.
 
Verona marki valitsesid [[Kärnteni hertsogkond|Kärnteni hertsogid]] aastast 976 kuni [[Kõrgkeskaeg|kõrgkeskajani]]. Aastal 1077 asutas Saksamaa kuningas [[Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich IV]] [[Aquileia patriarhaat|Aquileia patriarhaadi]] koos Friuli territooriumiga [[Tagliamento]] jõest idas.
 
== Vaata ka ==
63 673

muudatust