Paneelelamu: erinevus redaktsioonide vahel

Kuna paneelelamurajoone on sageli rajatud riikliku kampaania korras, leevendamaks nende ühiskonnarühmade elutingimusi, kes ei jaksa endale osta eramaju, on neist vahel kujunenud vertikaal[[agul]]id, kus elavad [[tööline|töölised]] ja [[immigrant|immigrandid]]; see halvendab omakorda paneelelamurajoonide mainet ning tugevdab kihistumist veelgi. Eestis olid paneelelamurajoonid Nõukogude ajal algselt prestiižsed ning hiljemgi on seal elanud eri ühiskonnaklasside esindajad, seega on kihistumine väiksem. Samas anti [[Eesti NSV]]-s sageli uusrajoonidesse kortereid riigi teistest piirkondadest saabunud töötajatele, mistõttu on paneelrajoonides muukeelsete elanike osakaal üldjuhul tänini kõrgem kui teistes linnaosades. See on soodustanud ka hilisemat [[etniline kihistumine|etnilist kihistumist]]. Ka ei ole paneelelamute juurde kerkinud Nõukogude ajal kavandatud ühiskondlikku [[infrastruktuur]]i või on see jäänud nõrgaks, mistõttu elanikud käivad valdavalt tööl ja puhkamas teistes linnaosades ning paneelrajoonid on pälvinud hüüdnime "magalad".

 

 

[[Kategooria:Arhitektuur]]