17. oktoobri manifest: erinevus redaktsioonide vahel

Pärast [[Nikolai II]] kodanikuõigusi lubava manifesti avaldamist 17. oktoobril 1905, asutati Eestis esimesed legaalsed erakonnad: rahvuslik-liberaalne [[Eesti Rahvameelne Eduerakond]], sotsiaaldemokraatide-föderalistide [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus]] ning baltisaksa konservatiivne [[Balti Konstitutsioonipartei]]. Samal ajal loodi esimesed ametiühingud ja valiti [[Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu (1905)|Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu]]. Sisuliselt olid peaaegu kõik eesti erakonnastunud või erakonnastumata poliitilised voolud ja liikumised valitsusega opositsioonis. Taotleti demokraatiat ja kodanikuõigusi, enamasti ka rahvuslikku enesemääramisõigust, autonoomiat ja omavalitsust – kogu poliitilise spektri ulatuses apelleeriti rahva nõudmistele.