Kalad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
ä |
P Tühistati kasutaja 213.35.194.250 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Velirand. |
||
1. rida:
{{See artikkel| räägib vees elavatest loomadest; teiste tähenduste kohta vaata [[Kala (täpsustus)]]}}
{{viita}}
{{vaata|Kala (toit)}}▼
[[Pilt:Georgia Aquarium - Giant Grouper edit.jpg|thumb|Hiiglaslik [[kivikoha]] (''Epinephelus'' ''sp'') väikekalade parves [[Georgia Aquarium]]'is [[USA|Ameerika Ühendriikides]]]]
'''Kalad''' on üldnimetus vees elavatele [[kõigusoojasus|kõigusoojastele]] [[keelikloomad]]ele. Termin ei oma tänapäeval süstemaatilist tähendust, vaid on kasutusel kokkuvõtliku mõistena sarnase välimusega loomade [[Klass (bioloogia)|klasside]] esindajate kohta. Ajalooliselt on ta siiski ka [[Taksonoomia|taksonoomilise]] ühikuna käibel olnud (klass ''Pisces'').
Kalade keha on kaetud [[soomus]]tega ning arenenud on kaks paari [[uimed|paarisuimi]] ja mitu paaritut uime. Kalu on rikkalikult [[meri|meredes]] ja [[mageveekogu|mageveekogudes]], kalaliike elab alates [[ookean]]isüvikutest kuni kõrgete [[mägijärv]]edeni.
Kalad on tähtsad inimese püügiobjektid, paljusid liike kasutatakse [[tööstuslikud kalad|tööstuslikult]]; levinud on ka nende kasvatus [[kalatiik]]ides. Kaladel on ka [[rekreatsioon]]iline ja esteetiline väärtus: populaarne on nii üldine [[kalapüük]] kui ka [[sportkalapüük]], esteetilist väärtust omavad kalad näiteks [[akvaarium]]ites. Kalu on austatud ja kasutatud ka paljudes [[kultuur]]ides nii [[jumalus]]te kui ka ususümbolitena, samuti on kalu kajastatud arvukates raamatutes ja filmides.
==Välimus==
[[Pilt:Kala.png|Kala|thumb|500px|Kalade kehaosad]]
Kalade välimust iseloomustab piklik keha ning [[Lõpused|lõpuste]] ning paaris- ja paaritute [[uimed]]e olemasolu. Keha jaguneb [[pea]]ks (ninamikust tagumise lõpusepiluni), [[kere]]ks (viimasest lõpusepilust [[pärak]]uni) ja [[saba]]ks (pärakust keha lõpuni).
Kaladena käsitletakse tavaliselt klasse [[süstikkalad]], [[sõõrsuud]], [[kõhrkalad]], [[luukalad]], [[vihtuimelised]] ja [[kopskalad]].
== Kalade evolutsioon ==
Kivistised on näidanud, et kalad on evolutsioneerunud enam kui 500 miljonit aastat.
Kõige primitiivsemateks peetakse pihklaliste (''Myxiniformes'') seltsi.
== Süstemaatika ==
* Alamklass ''[[Pteraspidomorphi]]'' (varajased lõuatud kalad; väljasurnud)
* Klass ''[[Thelodonti]]''
* Klass ''[[Anaspida]]''
* (määratlemata takson) ''[[Cephalaspidomorphi]]'' (varajased lõuatud kalad)
** (määratlemata takson) ''[[Hyperoartia]]''
*** [[Silmlased]] (''Petromyzontidae'')
** Klass ''[[Galeaspida]]''
** Klass ''[[Pituriaspida]]''
** Klass ''[[Osteostraci]]''
* Infrahõimkond [[Lõugsuused]] (''Gnathostomata'') (lõuaga selgroogsed)
** Klass ''[[Placodermi]]'' (kilbiga kalad; väljasurnud)
** Klass [[Kõhrkalad]] (''Chondrichthyes'') ([[hai]]d, [[rai]]d)
** Klass [[Akantoodid]] (''Acanthodii'') (väljasurnud)
** Ülemklass [[Luukalad]] (''Osteichthyes'')
*** Klass [[Kiiruimsed]] (''Actinopterygii'')
*** Klass [[Sagaruimsed]] (''Sarcopterygii'')
**** Alamklass ''[[Coelacanthimorpha]]'' ([[latimeeria]])
**** Alamklass [[Kopskalalaadsed]] (''Dipnoi'') ([[kopskalad]])
== Kalad toiduna ==
▲{{vaata|Kala (toit)}}
Kala on kasulik toiduaine, sisaldades mitmeid inimorganismile vajalikke aineid ja vitamiine. Kala sisaldab 13–23% täisväärtuslikke valke, mida on paljudes kalades lausa 25% (anšoovis, tuunikala); sügisel on isegi räimes valku kuni 23%. Rasva sisaldus kõigub tugevalt 0,1–33%ni, mis sõltub kala liigist ja püüdmisajast. Rasvasemateks loetakse lõhelisi, heeringalisi, tuuralisi, tuunikala, skumbriat, makrelli. Üsna vähe on rasva tursas, hõbeheigis ja haugis. Äärmiselt kasulik kalarasv sisaldab suurtes kogustes A, D ja E vitamiine, mõnedes liikides ka B<sub>1</sub>- ja B<sub>2</sub>-vitamiini. Kala ja kalatooteid sisaldavad ka väga olulist oomega-rasvhapet.
Kalas on rikkalik valik mineraalaineid (1–5%), kuhu kuuluvad kaalium, raud ja fosfor. Oluline on kalas mikroelement seleeni sisaldus, mis kaitseb inimorganismi vähirakkude arengu eest ja hoiab ära südameinfarkti. Kaaliumi sisaldus on suurem merekalades, mis on oluline mikroelement südamehaigetele. Kõik merekalad on rikkad joodist, millest meil rafineeritud toiduainete ajastul tihti vajaka jääb. Kalatoit on seega oluline kilpnäärme alatalituse all kannatavatele inimestele.
==Vaata ka==
*[[Kalade loend]]
*[[Eesti kalade süstemaatiline nimestik]]
*[[Eesti kalade loend]]
*[[Eesti kalastik]]
*[[Abüssaalikalad]]
*[[Mageveekalad]]
*[[Demersaalsed kalad]]
*[[Kalaränne]]
==Välislingid==
{{vikisõnastikus|kala}}
*David Star Jordan,''[http://books.google.ee/books?id=9LurAAAAIAAJ&pg=PA769&dq=Hypsirhynchus&hl=et&sa=X&ei=ic1gUrDSM-LJ0AXbtYE4&redir_esc=y#v=onepage&q=Hypsirhynchus&f=false The Genera of Fishes and a Classification of Fishes]'', Stanford University Press, 1963, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 18.10.2013)<small> (inglise keeles)</small>
* [[Peter Singer]]. [http://www.epl.ee/artikkel/583505 Kui kalad suudaksid karjuda] epl.ee, 14. september 2010
[[Kategooria:Kalad| Kalad]]
| |||