Redaktsioon: 27. oktoober 2015, kell 17:39 redigeeri Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 055 muudatust vt ka rub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. aprill 2016, kell 23:37 redigeeri eemalda 94.255.158.77 (arutelu) Täiendasin kõiki osasid. Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: '''Akadeemiline Põllumajanduse Selts''' (~~lühend:~~Akadeemiline Põllumajanduslik ~~APS~~Selts) on aastatel 1920–1940 ja uuesti aastast 1989 tegutsev selts<ref name="EE"/><ref name="aps.emu.ee">http://aps.emu.ee/ (vaadatud 27.02.2013)</ref>, mis ühendab enda alla [[põllumajandus]]est huvituvaid õppejõude ja üliõpilasi<ref name="EE"/>. Akadeemiline Põllumajanduse Selts on põllumajandusteadlasi ühendav organisatsioon, millel on 234 liiget kõikidest põllumajandusteaduste valdkondadest. 95 aasta jooksul on seltsi tegevusse panustanud mitmed silmapaistvad teadlased ja õppejõud nagu professor Peeter Kõpp (seltsi president aastatel 1921–1940), professor Elmar Järvesoo, õpetatud agronoom Theodor Pool jpt. Seltsi auliikmeteks on teiste hulgas valitud loomakasvatuse edendaja professor Olev Saveli, president Arnold Rüütel, sordiaretaja akadeemik Hans Küüts ning mitme põlvkonna metsameeste õpetaja professor Endel Laas. [[Põhikiri\|Põhikirja]] järgi on APSi põhieesmärk "kaasa aidata [[Eesti maaelu]], põllumajanduse, eriti [[põllumajandusteadus]]e arengule"<ref name="aps.emu.ee"/>.▼ ▲[[Põhikiri\|Põhikirja]] järgi on ~~APSi~~seltsi põhieesmärk "kaasa aidata [[Eesti maaelu]], põllumajanduse, eriti [[põllumajandusteadus]]e arengule"<ref name="aps.emu.ee" />. Seltsi lipukiri ütleb: „Töötada kodumaa põllumajanduse tõstmise tähe all Eesti edumeelse põllumehe vaimus!“ Seltsi peamiseks eesmärgiks on seltsitegevuse pakkumine liikmetele. Korra kuus toimuvad teaduslikud ettekandekoosolekud. Korra aastas toimub teaduskonverents koos aastakoosolekuga, kus tehakse kokkuvõtteid eelnevast. Traditsiooniliselt toimub jõulukoosviibimine ja Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktus. Mõnel aastal võetakse ette õppe- ja ajalooreisid. Viimati tehti suvine reis Vormsile ja Ahvenamaale. Seltsi juures tegutseb [http://aps.emu.ee/TERMINID loomakasvatuse] ja mesinduse terminoloogia toimkond. ==Ajalugu== APSi esimesel perioodil (1920–1940) tegutses see [[TÜ]] juures, pärast taasasutamist aga Eesti Põllumajandusülikooli (praegune [[Eesti Maaülikool]]) juures<ref name="EE"/>. 23. oktoobril 1920. peeti emakeelse Tartu ülikooli põllumajandusteadlaste ringi asutamiskoosolek, mil selle liikmeks astumiseks esitasid sooviavalduse 41 põllumajandusteaduskonna üliõpilast. Sellele organisatsioonile võeti varsti uueks nimeks Akadeemiline Põllumajanduslik Selts - APS, mis iseloomustas seda paremini. Seltsi esimeseks esimeheks oli üliõpilasest õppejõud Karl Zolk (Leius) ja aastatel 1921–1940 professor Peeter Kõpp<ref name=":0">Kuum, Jüri 1990. Akadeemiline Põllumajanduslik Selts (APS) 1920–1940. // Agraarteadus I: 1, lk 4–6.</ref>. APS on välja andnud mitmeid üllitisi, nt 1921–1940 ilmus ajakiri [[Agronoomia (ajakiri)\|Agronoomia]], aastast 1990 ilmub samasisuline [[Agraarteadus]]<ref name="EE"/>.▼ APS-i kuulusid mitmed endisaegsed nimekad põllumajandusteadlased ja -eriteadlased. Teiste seas olid eluaegseteks liikmeteks: mag. chem. O. Hallik. mag. agr. J. Hindriko. agr. K. Jaama, dr. agr. E. Jaska. dr. agr. E. Järvesoo, dr. agr. M. Järvik. mag. agr. A. Kivimäe. mag. agr. A. Käspre. dr. agr. P. Kõpp, dr. s.c. nat. E. Lepik, dr. agr. E. Liik. dr, agr. A. Miljan. mag. agr. A, Muuga, mag. agr. J. Nõu, õp, agr. Th, Pool, dr. agr, L. Rinne, dr. agr. N. Rootsi, mag. agr. E. Vint jt. ▲APS on välja andnud mitmeid üllitisi, nt 1921–1940 ilmus ajakiri [[Agronoomia (ajakiri)\|Agronoomia]], aastast 1990 ilmub samasisuline [[Agraarteadus]]<ref name="EE" />. Agronoomia oli teaduslik-populaarteaduslik põllumajandusteemaline ajakiri. Agronoomias avaldati originaaluurimusi ja -artiklid, reisikirjeldusi, mõttevahetusi, arvustusi, referaate väliskirjandusest, kutsekorralduse kroonikat, personaaliat. APS-i liikmete enesearendustöö ei piirdunud ainult liikmete isetegevusega seltsi kitsamas ringis, vaid liikmed lahendasid ka praktilisi küsimusi, millest põllumajandusele oli otsene käsu. Nii koostas selts esimese viieköitelise põllumajanduse suurteose “Põllumehe käsiraamatu, andis välja ajakirju ”Agronoomia" ja “Taluperenaine”, aitas kaasa mitmeköitelise koguteose „Eesti“ koostamisele jne.<ref name=":0" /> Pärast seltsi taasasutamist on seltsi liikmeks võetud valdavalt teaduskraadiga põllumajandusteadlasi. Pärast taasasutamist 1989. aastal seltsi liikmete arv kasvas kiirest. Esimese kolme tegevusaastaga seltsi liikmete arv kahekordistus, olles 1992. a alguseks juba 178 liiget. Ka hiljem kasvas liikmelisus üsna märkimisväärselt - 1995. a 199 liiget, 1996. a 224 liiget, 1998. a 237 liiget. 2016. aasta alguses oli seltsis 234 liiget kõikidest põllumajandusteaduste valdkondadest. Seltsi presidendid rohkem kui 95. tegevusaasta jooksul: 1921–1940 professor Peeter Kõpp 1989–2001 professor Olev Saveli 2001–2007 dotsent Heldur Peterson 2007–2008 dotsent Ivar Sibul 2008–2015 dotsent Arvo Leola APS-i auliikme staatus on omistatud alates 1991. aastast 25 ning elutööpreemia 18, aastapreemia 24 ja noortepreemia 15 teadlasele.<ref>Olev Saveli, 2009, Agraarteadus: 1, lk 60–65</ref> Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi auliige on mitmete ülikoolide audoktor, president Arnold Rüütel, emeriitprofessorid Harald Tikk, Karl Annuk jpt. ning APS-i aupresidendid on emeriitprofessor Olev Saveli ja Heldur Peterson. ==Vaata ka==

Akadeemiline Põllumajanduse Selts: erinevus redaktsioonide vahel