Vasalemma mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Vasalemma mõismõisa peahoone, 1893 (3).JPGjpg|pisi|300px|Kunagise Vasalemma mõisa peahoone.<br><small>Foto: [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria Mõistlik]], 26. aprill 2009</small>]]
'''Vasalemma mõis''' (saksa k. ''Wassalem'') oli [[rüütlimõis]] [[Harju-Madise kihelkond|Harju-Madise kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l. Kaasajal jääb kunagine mõis [[Vasalemma vald]]a [[Harju maakond|Harju maakonnas]].
 
5. rida:
 
==Ajalugu==
Keskajal kuulusid [[Vasalemma|Vasalemma küla]] ja selle ümbrus [[Padise klooster|Padise kloostri]] maade hulka.<ref name=":6">Kultuurimälestiste riiklik register - Vasalemma mõis. Ajalooline ülevaade. http://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=5372</ref><ref name=":4">Maiste, Juhan. 101 Eesti mõisa. Tallinn: Varrak, 2014, lk 198.</ref> [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal, 18. sajandi algul rajasid Padise omanikud [[Ramm|von Rammid]] sealsetele aladele väikese abimõisa.<ref name=":2">Raam, Villem (üldtoimetaja). Eesti arhitektuur. 3, Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa. Tallinn: Valgus, [1997], lk 60.</ref>
[[Pilt:Vasalemma mõis 1.JPG|pisi|Kunagise Vasalemma mõisa peahoone tagantvaade. <br><small>Foto: [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria Mõistlik]], 26. aprill 2009</small>]]
Keskajal kuulusid [[Vasalemma|Vasalemma küla]] ja selle ümbrus [[Padise klooster|Padise kloostri]] maade hulka.<ref name=":6">Kultuurimälestiste riiklik register - Vasalemma mõis. Ajalooline ülevaade. http://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=5372</ref><ref name=":4">Maiste, Juhan. 101 Eesti mõisa. Tallinn: Varrak, 2014, lk 198.</ref> [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal, 18. sajandi algul rajasid Padise omanikud [[Ramm|von Rammid]] sealsetele aladele väikese abimõisa.<ref name=":2">Raam, Villem (üldtoimetaja). Eesti arhitektuur. 3, Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa. Tallinn: Valgus, [1997], lk 60.</ref>
 
Vasalemma mõis sai iseseisva üksusena alguse 1825. aasta 17. märtsil, mil von Rammide pärandi jagamise käigus eraldati sealsed maad [[Padise mõis|Padise mõisa]] omadest.<ref name=":3" /><ref name=":0">Maiste, Juhan. Eestimaa mõisad. Tallinn: Kunst, 1996, 2005, lk 349.</ref> Mõisa omanikuks sai [[Thomas von Ramm]]. Esimeseks härrastemajaks oli väike kahesambalise portikusega puithoone, mis asus praeguse hoone lähedal (lammutati 1940. a).<ref>Kultuurimälestiste riiklik register - 2978 Vasalemma mõisa peahoone, 1893.a. http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=2978</ref>
 
1874. aastal müüsid von Rammid mõisa [[Theodor Boustedt|Theodor Boustedtile]].<ref name=":1">Praust, Valdo. 200 Eesti kaunimat mõisat. [Tallinn]: Tänapäev, [2012], lk 40.</ref>
17. rida ⟶ 16. rida:
 
==Peahoone arhitektuur==
[[Pilt:Vasalemma mõisa peahoone, 1893 (1).jpg|pisi|Mõisa peahoone]]
Kõrge nurgatorniga inglise [[Neogooti stiil|neogooti stiilis]] peahoone rajati umbes aastatel 1892-18941892–1894. Ehitamisel on kasutatud kohalikku paekivi ehk nn [[Vasalemma marmor|Vasalemma marmorit]].<ref name=":3" /> Seda puhta vuugiga paekiviehitist on peetud Eestis üheks ilusaimaks omataoliseks.<ref name=":1" /> Detailikäsitluselt sarnaneb see [[Laitse mõis|Laitse mõisahoonega]].<ref name=":2" />
 
Vasalemma mõisa peahoone arhitekt on teadmata, stiililiselt on seda seostatud nii Eduard von Baggehufwudti äia [[Nikolai von Glehn|Nikolai von Glehniga]] kui linnaehitaja [[Konstantin Wilcken|Konstantin Wilckeniga]].<ref>Hein, Ants. Eesti mõisaarhitektuur: historitsismist juugendini. Tallinn: Hattorpe, c2003, lk 100-101100–101.</ref>
 
Hoone kujundamisel on eeskuju võetud inglise keskaegsetest rüütlilossidest, mida on aga stiliseeritud ja põimitud muulähteliste, sealhulgas [[Klassitsism|järelklassitsistlike]] ja [[Renessanssarhitektuur|neorenessanslike]] stiilielementidega.<ref name=":2" /><ref name=":6" /> Peahoone on igast küljest vabalt vaadeldav, 2- ja osalt 3-korruselne ning põhiplaanilt peaaegu ruudukujuline.<ref name=":2" />
33. rida:
Samuti ebasümmeetriline on siseplaneering. Esindusruumid paiknesid esimesel korrusel: suur saal, võõrastetoad ning mõisniku ja tema abikaasa ruumid.<ref>Hallas-Murula, Karin. 101 Eesti arhitektuuriteost. Tallinn: Varrak, 2012, lk 78.</ref> Hoone peasissepääs avaneb [[Vestibüül|vestibüüli]], söögisaalist pääseb aia pool paiknevale kiviterrassile. Algses söögisaalis on tähelepanuväärsed [[Historitsism|historitsistlik]] [[kassettlagi]] ja tänaseni säilinud inglisepärane puitpaneelviimistlus.<ref name=":2" /> Samuti pärinevad algsetest sisekujunduselementidest veel rida siseuksi, [[Balustraad|trepibalustraade]] jne.<ref name=":6" /> Nii saalis kui vestibüülis asuvad ümarad neobaroksed malmahjud.<ref name=":2" />
 
Eri aegadel on mõisahoones tehtud korduvalt ümberehitusi. 2000ndatel2000. aastatel renoveeriti seda põhjalikult,<ref name=":5">Praust, Valdo. 200 Eesti kaunimat mõisat. [Tallinn]: Tänapäev, [2012], lk 41.</ref> et saavutada algsele, 1890ndate1890. aastate mõisahoonele võimalikult lähedast välisilmet.<ref name=":6" />
 
== Mõisakompleks ==
[[Pilt:Vasalemma mõisa veetorn-veski 2013.jpg|pisi|Vasalemma mõisa veetorn-veski 2013. aastal.]]
Seoses uue härrastemaja rajamisega panid Baggehufwudtid aluse siinsele paekivitööstusele,<ref name=":3" /> mis jätkub ka tänapäeval. Siinne [[paekivi]], mis on [[Vasalemma marmor|Vasalemma marmori]] nime all tuntuks saanud, võeti kasutusele juba 13. sajand keskpaiku [[Padise klooster|Padise kloostri]] rajamisel. Nüüd hakati kõrgekvaliteedilisi dolomiidiplokke vedama välja nii mujale Eestisse, [[Venemaa|Venemaale]], [[Riia|Riiga]], [[Soome]] ja [[Preisimaa|Preisimaale]] ([[Marienburg|Marienburgi]] [[Marienburgi loss|loss]]). Muuhulgas on siinset paekivi võimalik näha [[Harju-Risti kirik|Harju-Risti kirikus]] ja [[Kadrioru administratiivhoone|Kadrioru presidendilossis]], nagu ka [[Peterburi|Peterburis]]. Parimaks näiteks nn Vasalemma marmori kasutamisest on aga Vasalemma härrastemaja ise.<ref>Perens, Helle. Paekivi Eesti ehitistes I: üldiseloomustus, Lääne-Eesti. Tallinn: Eesti Geoloogiakeskus, 2003, lk 34.</ref>
 
45. rida ⟶ 46. rida:
Mõisa viimane omanik oli peahoone rajada lasknud Eduard von Baggehufwudt.<ref><nowiki>Särg, Alo. Harjumaa mõisad ja mõisnikud. Tallinn : Valgus, [1997], lk 210.</nowiki></ref> 1915. aastal küüditati ta Venemaale, [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal suundus elama Saksamaale.<ref name=":3">Hein, Ants. Eesti mõisaarhitektuur: historitsismist juugendini. Tallinn: Hattorpe, c2003, lk 143.</ref>
 
[[1919. aasta maareform|1919. aasta maareformiga]] mõis riigistati ning sellest sai aianduskool ja [[Tallinna Õpetajate Selts|Tallinna Õpetajate Seltsi]] puhkekodu.<ref>Vasalemma Põhikooli koduleht - ajalugu: http://www.vask.edu.ee/wp/ajalugu</ref>
 
Alates [[1922]]. aastast kuni tänini tegutseb hoones kool (praegu [[Vasalemma Põhikool]]).<ref name=":1" /> Härrastemaja lähedal on mälestuskivi [[Julius Oengo]]le, kes tegutses sealse kooli juhatajana.
52. rida ⟶ 53. rida:
<gallery>
Vasalemma mõisa torn.JPG|Mõisa torn
Pilt:Vasalemma mõisa peahoone, 1893 (1).jpg|Mõisa peahoone
Pilt:Vasalemma mõisa peahoone, 1893 (2).jpg|Mõisa peahoone
Pilt:Vasalemma mõisa peahoone, 1893 (3).jpg|Mõisa peahoone
Pilt:Vasalemma mõisa ait-kuivati, 19.-20.saj (1).jpg|Vasalemma mõisa ait-kuivati
Pilt:Vasalemma mõisa ait-kuivati, 19.-20.saj (2).jpg|Vasalemma mõisa ait-kuivati
63. rida ⟶ 62. rida:
Pilt:Vasalemma mõisa park, 19.-20.saj.jpg|Mõisa park
Pilt:Vasalemma mõisa ait, 19.-20.saj.jpg|Mõisa ait
Pilt:Vasalemma mõisa peahoonesepikoda, 1893 (3)19.-20.saj.jpg|Mõisa peahoonesepikoda
</gallery>
 
== Viited ==
<references />
==Vaata ka==
*[[Eesti mõisate loend]]
*[[Ned de Baggo]]
 
== Viited ==
<references />
 
==Välislingid==
{{Commons|Category:Vasalemma manor}}
*{{kultuurimälestis|ID=2978}}
*[http://www.mois.ee/harju/vasalemma.shtml Vasalemma mõisast Eesti mõisaportaalis]