Vasalemma mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
23. rida:
Hoone kujundamisel on eeskuju võetud inglise keskaegsetest rüütlilossidest, mida on aga stiliseeritud ja põimitud muulähteliste, sealhulgas [[Klassitsism|järelklassitsistlike]] ja [[Renessanssarhitektuur|neorenessanslike]] stiilielementidega.<ref name=":2" /><ref name=":6" /> Peahoone on igast küljest vabalt vaadeldav, 2- ja osalt 3-korruselne ning põhiplaanilt peaaegu ruudukujuline.<ref name=":2" />
 
Ebasümmeetrilist kompositsiooni rõhutab hoone kirdepoolsele nurgale toetuv 5-korruseline 8-tahuline peatorn,<ref name=":2" /><ref name=":5" /><ref name=":6" /> mis tipneb keskaegsete [[Linnus|linnuste]] laskeavasid matkiva sakmelise rinnatisega.<ref name=":4" /> Lisaks on sellel [[Tuudorkaar|tuudorkaarse]] [[Portikus|portikusega]] rõdu, mille all asub hoone metallnaastustega kaunistatud peauks.<ref>Maiste, Juhan. Eestimaa mõisad. Tallinn: Kunst, 1996, 2005, lk 319.</ref> Ehitise seinad on [[Risaliit|risaliitidega]] liigendatud seinad, kaunistatud laia korrustevahelise karniisiga janing kroonitud [[Astmikfrontoon|astmik-]] ja [[Frontoon|kolmnurkfrontoonidega]].<ref name=":2" />
 
Hoone aknad on kujundatud nn [[Pseudoteravkaar|pseudoteravkaarsetena]], akna kohal fassaadil jätkuvad need teravkaarnišina. Välisfassaadil leidub arvukalt leidub puhtalt tahutud raiddetalilide: akende tuudorsimsid ja ehisraamistikud, rõdupiirded ning [[Fiaal|gooti fiaale]] meenutavad ehistornikesed.<ref name=":1" />
 
Esinduslikult on kujundatud ka mõisahoone lõunapoolne, nn aiafassaad, kus torkavad silma kaks eri laiusega risaliiti, mis on kujundatud astmikfrontoonidega ja mitmete [[Petikaken|petikakendega]], fassaadi keskel paikneb aga avar trepiga [[terrass]], ningmille nüüdseksvaasidega onpealistatud taastatud[[rinnatis]] kaon sellenüüdseks vaasidega pealistatud rinnatistaastatud.<ref name=":6" />
 
Algselt oli mõisahoone ümbritsetud neobarokse pargiga.<ref name=":2" /> Peahooneni viis uhke paekivist sild ning neogooti tornikesega peavärav, millest tänaseks on alles vaid otsapostid ja sepisväravad.<ref name=":3" />
 
Samuti ebasümmeetriline on siseplaneering. Esindusruumid paiknesid esimesel korrusel: seal asusid suur saal, võõrastetoad ning mõisniku ja tema abikaasa ruumid.<ref>Hallas-Murula, Karin. 101 Eesti arhitektuuriteost. Tallinn: Varrak, 2012, lk 78.</ref> Hoone peasissepääs avaneb [[Vestibüül|vestibüüli]], söögisaalist pääseb aia pool paiknevale kiviterrassile. Algses söögisaalis on tähelepanuväärsed [[Historitsism|historitsistlik]] [[kassettlagi]] ja tänaseni säilinud inglisepärane puitpaneelviimistlus.<ref name=":2" /> Samuti pärinevad algsetest sisekujunduselementidest veel rida siseuksi, trepibalustraate[[Balustraad|trepibalustraade]] jne.<ref name=":6" />. Nii saalis kui vestibüülis asuvad ümarad neobaroksed malmahjud.<ref name=":2" />
 
Eri aegadel on mõisahoones tehtud korduvalt ümberehitusi. 2000ndatel aastatel renoveeriti seda põhjalikult,<ref name=":5">Praust, Valdo. 200 Eesti kaunimat mõisat. [Tallinn]: Tänapäev, [2012], lk 41.</ref> et saavutada algsele, 1890ndate aastate mõisahoonele võimalikult lähedast välisilmet.<ref name=":6" />