Vasalemma mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Keskajal kuulusid [[Vasalemma|Vasalemma küla]] ja selle ümbrus [[Padise klooster|Padise kloostri]] maade hulka.<ref name=":46">Kultuurimälestiste riiklik register - Vasalemma mõis. Ajalooline õiendülevaade. http://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=18795372</ref><ref name=":4">Maiste, Juhan. 101 Eesti mõisa. Tallinn: Varrak, 2014, lk 198.</ref> [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal, 18. sajandi algul rajasid Padise omanikud [[Ramm|von Rammid]] sealsetele aladele väikese abimõisa.<ref name=":2">Raam, Villem (üldtoimetaja). Eesti arhitektuur. 3, Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa. Tallinn: Valgus, [1997], lk 60.</ref>

1886. aastal läks see Norra päritolu [[Baggehufwudt|Baggehufwudtide]] aadlisuguvõsa valdusesse. Tegu oli ühe Harjumaa jõukaima mõisnikuperekonnaga kelle omanduses olid ka [[Nõva mõis|Nõva]] ja [[Saku mõis|Saku mõisad]]. Viimases oli tolleaegse Eestimaa aadelkonna üks juhtfiguure, Valerian von Baggehufwudt lükanud käima [[Saku Õlletehas|õllevabriku]], millest kujunes üks Baltimaade suurimaid õlletehaseid.<ref name=":0" /> Suur osa uue härrastemaja püstitamiseks vajalikust rahalisest kapitalist tuli tema [[Nõva mõis|Nõvalt]] pärineva kuulsa [[Ungern-Sternberg|von Ungern-Sternbergide]] soost abikaasalt Juliane von Ungern-Sternbergilt.<ref name=":0" /><ref name=":4" />

Hoone kujundamisel on eeskuju võetud inglise keskaegsetest rüütlilossidest, mida on aga stiliseeritud ja põimitud ka muulähteliste, sealhulgas järelklassitsistlike ja neorenessanslike stiilielementidega.<ref name=":2" /><ref name=":6" /> Peahoone on igast küljest vabalt vaadeldav, 2-, osalt 3-korruselne ja põhiplaanilt peaaegu ruudukujuline.<ref name=":2" />

Ebasümmeetrilist kompositsiooni rõhutab hoone kirdepoolsele nurgale toetuv 5-korruseline 8-tahuline peatorn,<ref name=":2" /><ref name=":5" /><ref name=":6" /> mis tipneb keskaegsete linnuste laskeavasid matkiva sakmelise rinnatisega.<ref name=":4" /> Lisaks on sellel tuudorkaarse portikusega rõdu, mille all asub hoone metallnaastustega kaunistatud peauks.<ref>Maiste, Juhan. Eestimaa mõisad. Tallinn: Kunst, 1996, 2005, lk 319.</ref> Ehitise seinad on liigendatud seinad kaunistatud laia korrustevahelise karniisiga ja kroonitud astmik- ja kolmnurkfrontoonidega.<ref name=":2" />

Esinduslikult on kujundatud ka mõisahoone lõunapoolne, nn aiafassaad, kus torkavad silma kaks eri laiusega risaliiti, mis on kujundatud astmikfrontoonidega ja mitmete petikakendega, fassaadi keskel paikneb aga avar trepiga terrass, ning nüüdseks on taastatud ka selle vaasidega pealistatud rinnatis.????<ref name=":6" />

Samuti ebasümmeetriline on siseplaneering. Esindusruumid paiknesid esimesel korrusel: seal asusid suur saal, võõrastetoad ning mõisniku ja tema abikaasa ruumid.<ref>Hallas-Murula, Karin. 101 Eesti arhitektuuriteost. Tallinn: Varrak, 2012, lk 78.</ref> Hoone peasissepääs avaneb vestibüüli, söögisaalist pääseb aia pool paiknevale kiviterrassile. Algses söögisaalis on tähelepanuväärsed historitsistlik kassettlagi ja tänaseni säilinud inglisepärane puitpaneelviimistlus.<ref name=":2" /> Samuti pärinevad algsetest sisekujunduselementidest veel rida siseuksi, trepibalustraate jne<ref name=":6" />. Nii saalis kui vestibüülis asuvad ümarad neobaroksed malmahjud.<ref name=":2" />

Eri aegadel on mõisahoones tehtud korduvalt ümberehitusi. 2000ndatel aastatel renoveeriti seda põhjalikult,<ref name=":5">Praust, Valdo. 200 Eesti kaunimat mõisat. [Tallinn]: Tänapäev, [2012], lk 41.</ref> et saavutada algsele, 1890ndate aastate mõisahoonele võimalikult lähedast välisilmet.<ref name=":6" />