Vasalemma mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
14. rida:
1886. aastal läks see Norra päritolu [[Baggehufwudt|Baggehufwudtide]] aadlisuguvõsa valdusesse. Tegu oli ühe Harjumaa jõukaima mõisnikuperekonnaga kelle omanduses olid ka [[Nõva mõis|Nõva]] ja [[Saku mõis|Saku mõisad]]. Viimases oli tolleaegse Eestimaa aadelkonna üks juhtfiguure, Valerian von Baggehufwudt lükanud käima [[Saku Õlletehas|õllevabriku]], millest kujunes üks Baltimaade suurimaid õlletehaseid.<ref name=":0" /> Suur osa uue härrastemaja püstitamiseks vajalikust rahalisest kapitalist tuli tema [[Nõva mõis|Nõvalt]] pärineva kuulsa [[Ungern-Sternberg|von Ungern-Sternbergide]] soost abikaasalt Juliane von Ungern-Sternbergilt.<ref name=":0" /><ref name=":4" />
1892. aastal kirjutas Valerian von Baggehufwudt Vasalemma mõisa kingitusena oma poja Eduardi nimele. [[Eduard von Baggehufwudt (vanem)]] tegeles isa jälgedes käies samuti töösturina, ning oli abielus arhitekt [[Nikolai von Glehn|Nikolai von Glehni]] tütre Elsbethiga.<ref name=":4" /> 1911. aastal heideti ta Eestimaa rüütelkonnast välja. Tema poeg
==Peahoone arhitektuur==
| |||