Erinevus lehekülje "Esindusdemokraatia" redaktsioonide vahel

resümee puudub
 
Esindusdemokraatiat peetakse tihti ainsaks [[Massiühiskond|massiühiskonnas]] toimivaks demokraatia vormiks, sest laseb väiksel inimeste grupil esindada suuremat gruppi ning muudab sellega [[Valitsemine|valitsemise]] tõhusamaks. Esindusdemokaratiat seostatakse poliitilise süsteemiga, mida tuntakse [[Esindusvalitsus|esindusvalitsuse]] nime all ning mis sai alguse 18. sajandil koos [[Prantsuse revolutsioon|Prantsuse]] ja Ameerika revolutsiooniga. See on süsteem, kus inimesed valivad endale esindajad, keda peetakse siis vastutavaks nende tegevuse eest valitsuses. <ref>Manin, Bernard (1996) ''The Principles of Representative Government.'' Cambridge: Cambridge University press</ref>
 
== Ajalugu ==
[[Rooma Vabariik]] oli esimene riik [[Läänemaailm|läänemaailmas]], mis rakendas esindusdemokraatiat, kuigi nende rahvakoosolekutel toimis otsese valitsemise vorm. Rooma valitsemise mudel inspireeris paljusid poliitilisi mõtlejaid mitmete sajandite jooksul. <ref>Livy, Titus (2002) ''The Early History of Rome''. Penguin Classics</ref> ning tänapäevased esindusdemokraatiad imiteerivad pigem Rooma kui Kreeka mudelit, kuna see oli riik, kus kõrgeim võim oli rahva ja nende valitud esindajate käes ning ka juht oli rahva poolt valitud või nomineeritud.<ref>Watson (2005)</ref> Keskaegse Euroopa traditsioon valida monarhidele nõuandjaid erinevatest seisustest tõi esindusvalitsemise idee rahvale lähemale.
 
Esindusdemokraata pälvis [[Rahvusriik|rahvusriikides]] rahva poolehoiu postindustriaalse revolutsiooni ajal, sest siis tekkis suurel hulgal rahvast huvi poliitika vastu, kuid rahvaarv ei lubanud kasutusele võtta [[Otsedemokraatia|otsest demokraatiat.]]
 
Üle maailma elab enamus inimestest esindusdemokraatiates. Muuhulgas elavad nad ka konstitutsioonilistes monarhiates, kus rahvaesindajatel on rohkem võimu.
 
== Esindajate võim ==
Esindusdemokraatias valib rahvas läbi valimiste [[Riigiametnik|riigiametnikud]], kes võimu teostamisel neid esindavad. Kui ka [[riigipea]] valitakse demokraatlikult siis peetakse riiki demokraatlikuks [[Vabariik|vabariigiks]]. <ref>Nolan, Cathal J (1999) ''Maailma poliitika leksikon''. Tallinn: Olion</ref> [[Rahvaesindaja|Rahvasaadikutel]] võib olla võim seada ametisse teisi ametnikke, [[President|presidente]] ja teisi valitsuse töötajaid või [[Seadusandlik võim|seadusandliku võimu]] teostajaid. Esindusdemokraatiat iseloomustab see, et kuigi rahvasaadikud valitakse rahva poolt ametisse selleks, et nad esindaksid oma valijate huve, säilib neil siiski õigus ise otsustada, kuidas täpselt oma nende huve teostada. See on aga tekitanud kriitikat esindusdemokraatia pihta.<ref>Köchler, Hans (1987). ''The Crisis of Representative Democracy''. Frankfurt/M., Bern, New York: Lang. Laver, M.</ref> <ref>Urbinati, Nadia (2006) ''Representative Democracy: Principles and Genealogy.'' Chicago: Chicago University Press</ref>
 
Rahvaesindajate võimu piirab tavaliselt põhiseadus, või on loodud muud meetmed esindajate võimu tasakaalustamiseks:
* Iseseisev [[kohtuvõim]], millel on õigus kuulutada seadusandliku võimu esindajate otsused põhiseaduse vastaseks (nt Riigikohus).
* Põhiseadusse võib olla sisse kirjutatud ka [[Deliberatiivne demokraatia|arutlev demokraatia]] või rahva otsustamine (nt [[referendum]]), kuid nende teostamine nõuab rahvasaadikute nõustumist sellega, mis tähendab, et seadusandlik võim jääb kindlalt rahvaesindajate kätte.
* Kahekojalise parlamendi puhul võib eksisteerida [[ülemkoda]], mida ei valita rahva poolt. (Nt [[Suurbritannia parlament]])
Teoreetikud, näiteks [[Edmund Burke]], usuvad, et rahvaesindajate kohustus ei ole mitte ainult edastada oma valijate soove, vaid ka rakendada oma isiklikku hinnangut poliitika elluviimisel, isegi kui need ei ühildu nende valijate soovidega.<ref>Edmund Burke (1854). ''The works of the Right Honourable Edmund Burke.'' London: Henry G. Bohn</ref>
 
==Esindusdemokraatia ja muud demokraatia vormid==
Esindusdemokraatia teisendit, mis sisaldab otsedemokraatia elemente, kutsutakse [[osalusdemokraatia]]ks. Tavaliselt toimib osalusdemokraatia paremini väiksemate kogukondade või otsustusüksuste tasemel (näiteks [[perekond]], [[korteriühistu]], [[küla]], kogukond). Selleks, et vähendada [[üksikisik]]ust kaugele jääva esindusdemokraatia vahenditega tehtud otsuste negatiivset mõju üksikisikule, peab võimalikult palju kohalikke probleeme leidma lahenduse väikestes [[kogukond]]ades. Kõrgemate tasandite otsustada tuleb jätta ainult põhimõttelised küsimused. Nii pole ka vaja kõrgematele tasanditele suurtes kogustes [[tööjõud]]u ([[bürokraatia]]), keda võib rakendada muul tööl.
 
== Kriitika esindusdemokraatia suhtes ==
Oma raamatus "Political Parties" kirjutas Robert Michels, et enamus esindusvalitsemise vormid kalduvad [[oligarhia]] või [[Patriarhaat|patriarhiaadi]] poole.
 
== Viited ==
[[Kategooria:Politoloogia]]
4

muudatust