Redaktsioon: 10. aprill 2016, kell 13:36 redigeeri Piripiiga123 (arutelu \| kaastöö) 80 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. aprill 2016, kell 14:20 redigeeri eemalda Piripiiga123 (arutelu \| kaastöö) 80 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
2. rida: '''Vasalemma mõis''' (saksa k. ''Wassalem'') oli [[rüütlimõis]] [[Harju-Madise kihelkond\|Harju-Madise kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l. Kaasajal jääb kunagine mõis [[Vasalemma vald]]a [[Harju maakond\|Harju maakonnas]]. Vasalemma mõisa peahoone on Eesti [[Neogooti stiil\|neogooti]] arhitektuuri silmapaistvamaid ja hilisemaid näiteid. ==Ajalugu== 10. rida: Kuni [[1886]]. aastani kuulus mõis Rammide aadliperekonna omandusse. Siis said mõisa omanikuks [[Baggehufwudt]]id ([[Eduard Karl Ewald von Baggehufwudt]] jt.), kes lasid mõisa püstitada Eesti ühe pilkupüüdvaima [[neogooti stiil]]is peahoone. '''AJALUGU:''' Keskajal ~~oli~~kuulusid [[Vasalemma\|Vasalemma küla]] ja selle ümbrus ~~kuulunud~~ Padise kloostri maade hulka, ning Põhjasõja ajal, 18. sajandi algul rajasid Padise omanikud von Rammid siinsetele aladele väikese abimõisa. Alles 1825. aastal toimunud von Rammide pärandi jagamise käigus kujunes Vasalemma mõisast iseseisev mõis,<ref name=":0">Maiste, Juhan. Eestimaa mõisad. Tallinn: Kunst, 1996, 2005, lk 349.</ref> mille omanikuks sai Thomas von Ramm. ~~Mõisa väljaehitamist alustati üsna tagasihoidlikult ning esimeseks~~Esimeseks härrastemajaks oli ~~suhteliselt~~ väike kahesambalise portikusega puithoone (asus praeguse hoone lähedal, lammutati ~~alles~~ 1940. a).<ref>Kultuurimälestiste riiklik register - 2978 Vasalemma mõisa peahoone, 1893.a. http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=2978</ref> 1874. aastal müüsid von Rammid mõisa Theodor Boustedtile.<ref name=":1">Praust, Valdo. 200 Eesti kaunimat mõisat. [Tallinn]: Tänapäev, [2012], lk 40.</ref> ~~Tema~~1886. ~~käest~~aastal läks see ~~1886. aastal~~ Taani päritolu Baggehufwudtide aadlisuguvõsa valdusesse. See kujutas endast pöördelist sündmust mõisa ajaloos: Baggehufwudtid olid Harjumaa jõukamaid mõisnikuperekondi, kelle omanduses olid ka Nõva ja Saku mõisad. Just viimases lükkas tolleaegse Eestimaa aadelkonna üheks juhtfiguuriks peetud Valerian/Valerio von Baggehufwudt käima õllevabriku, millest kujunes üks Baltimaade suurimaid õlletehaseid. 25. rida: '''ARHITEKTUUR:''' Praegune kõrge nurgatorniga inglise neogooti stiilis mõisahoone rajati umbes aastatel 1892-1894. Seda puhta vuugiga paekiviehitist on peetud Eestis üheks ilusaimaks omataoliseks.<ref name=":1" /> .Hoone on osalt 2-, ~~kohati~~ja osalt 3-~~korruselist~~korruseline ning ruudulähedase põhiplaaniga.<ref>Raam, Villem (üldtoimetaja). Eesti arhitektuur. 3, Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa. Tallinn: Valgus, [1997], lk 60.</ref> Hoone kujundamisel on eeskuju võetud inglise keskaegsetest rüütlilossidest, mida on aga stiliseeritud ja põimitud ka muulähteliste, sealhulgas järelklassitsistlike ja neorenessanslike stiilielementidega. Peahoone on igast küljest vabalt vaadeldav ja põhiplaanilt peaaegu ruudukujuline. Kompositsioon on ebasümmeetriline, mida eriti rõhutab seda hoone kirdepoolsele nurgale toetuv 5-korruseline 8-tahuline peatorn, mis tipneb keskaegsete linnuste laskeavasid matkiva sakmelise rinnatisega. Lisaks on sellel tuudorkaarse portikusega rõdu, mille all asub hoone metallnaastustega kaunistatud peauks. Nagu näha, on ehitise liigendatud seinad kaunistatud laia korrustevahelise karniisiga ja kroonitud astmik- ja kolmnurkfrontoonidega. 43. rida: == Hilisem kasutamine == Mõisa viimane omanik oli peahoone rajada lasknud Eduard von Baggehufwudt.<ref><nowiki>Särg, Alo. Harjumaa mõisad ja mõisnikud. Tallinn : Valgus, [1997], lk 210.</nowiki></ref> 1915. aastal küüditati ta Venemaale, ~~ning~~[[Esimene maailmasõda\|Esimese maailmasõja]] ajal suundus ~~ta edasi~~elama Saksamaale.<ref>Hein, Ants. Eesti mõisaarhitektuur: historitsismist juugendini. Tallinn: Hattorpe, c2003, lk 143.</ref> [[1919. aasta maareform\|1919. aasta maareformiga]] mõis riigistati ning sellest sai aianduskool ja [[Tallinna Õpetajate Selts\|Tallinna Õpetajate Seltsi]] puhkekodu.<ref>Vasalemma Põhikooli koduleht - ajalugu: http://www.vask.edu.ee/wp/ajalugu</ref> Alates [[1922]]. aastast kuni tänini tegutseb hoones kool (praegu [[Vasalemma Põhikool]]).<ref name=":1" /> == Pildid ==

Vasalemma mõis: erinevus redaktsioonide vahel