Neobaltia hoone: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
11. rida:
Hoone kujunduses on lähtutud sajandivahetuse saksa villaarhitektuurist. Saksapärasele ''[[Heimatstiil|Heimat]]''[[Heimatstiil|-stiilile]] omane on krohvitud seinu kaunistav saksapärane puitsõrestik- ehk [[Vahvärk|vahvärkdekoratsioon]]. Kõrge [[sokkel]] on laotud maakivist.
 
HooneMaja peafassaadil asub puust sammastele toetuva varikatusega peaportaal, milleni viib kõrge trepp. Nii välisuks kui ka ehitise arvukad rikkaliku puulõikeornamendiga kaunistatud aknad on juugendlikult ümarkaarsed.<ref name=":0">Kultuurimälestiste riiklik register - korp. "Neobaltia" konvendihoone Tartus Kastani 1, 1902. a. http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=6996</ref>
 
Arhitektuurilahendus on rõhutatult ebasümmeetriline,.<ref name=":0" /> paljudeksEhitise erikõrge poolkelpkatus pindadekson liigendatud kõrgepaljudeks poolkelpkatus.eri tasapindadeks,<ref>???Siilivask, Mart. Tartu arhitektuur 1830-1918. Historitsism ja juugend. Tartu: Rahvusarhiiv, 2006, lk 254.</ref> Kogu hoonet ilmestavad ülespoole kaarduvad katuseservad. Maja loodenurgas paikneb püramiidja kiivriga, kaarakende ja [[Konsool (arhitektuur)|konsoolidele]] toetuva räästaga loodetorn.<ref>Siilivask, Mart. Tartu arhitektuur 1830-1918. Historitsism ja juugend. Tartu: Rahvusarhiiv, 2006, lk 254.</ref><ref name=":0" />
 
Saksa rahvusromantilise traditsiooniga on plaanilahenduses segatud inglise elamu ratsionaalne ülesehitus.<ref>Siilivask, HooneMart. esimeselTartu korruselarhitektuur paikneb1830-1918. kesksenaHistoritsism avarja juugend. Tartu: Rahvusarhiiv, 2006, lk 252-253.</ref> Peasissekäik avaneb avarasse [[Vestibüül|vestibüüli]], kust pääses konvendiruumidesse.<ref name=":0" /> Hoone keskseks ruumiks on avar läbi kahe korruse ulatuv suure kaaraknaga saal. Selle kõrval olid lükandseina abil eraldatav söögituba ning seltskondlikeks ruumideks mõeldud puhvet ning väike kaminasaal.<ref name=":1">Siilivask, Mart. Tartu arhitektuur 1830-1918. Historitsism ja juugend. Tartu: Rahvusarhiiv, 2006, lk 252-253.</ref> Teisel korrusel asusid raamatukogu ja [[Oldermann|oldermanni]] ruum, tornis aga väike galeriiruum vaatega Toomemäele.<ref name=":1" />
 
Hoone idaküljel eendub [[Pilaster|pilastrite]] ja puitkaartega kaunistatud [[veranda]],<ref name=":0" /> mis jätkus [[Terrass|terrassiga]], moodustades sujuva ülemineku aeda.<ref name=":1" /> Juugendile omaselt kujutasid maja ja aed endast lahutamatut tervikut ning pargikujunduses peegeldus maja konfiguratsioonist lähtuvaid elemente: näiteks järgiti muruparteri kujundamisel veranda kumerust.<ref name=":2" />