Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
76. rida:
::::: Jah, seda ma mõtlesin. Pole päris selge, mida see tähendab, sellepärast võikski küsida. Anonüümne kirjutaja ütles, et tema meelest see formuleering on argument ainult meie omavahelises arutelus, kuid ei öelnud, miks ta sega leiab. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. aprill 2016, kell 00:41 (EEST)
::::: Vene nimede puhul on siiski mitut latinisatsiooni, näiteks [[Juri Mišin]], ka [[Yury Mishin]] (või vastupidi); Pjotr Rožok-Pyotr Rozhok. See nagu ei oleks nagu omaladina.--[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 8. aprill 2016, kell 00:02 (EEST)
::::::: Jutt on ainult ия-lõpulistest nimedest, mida võib kirjutada -ia-lõpulistena, aga entsüklopeedias ja teistes nõudlikes tekstides ainult ija-lõpulistena. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. aprill 2016, kell 00:41 (EEST)
:::: Omameelest ütlesin, miks "esimene eelistus" on argument vaid omavahelise kokkuleppe juures. Otsuses öeldakse otsesõnu, et kasutatavaks on tunnistatud kaks latinisatsiooni ja lihtsalt seda, et ühe väljaande piires tuleks olla järjekindel. Kui kasutame üht kahest latinisatsioonist üht (vanemat), mille keeletoimkond on tunnistanud kasutatavaks, siis ei saa Vikipeedia olla keelekorraldajatega vastuolus. Ma sain aru, et "argumendist piisab" ütlesid sellepärast, et sellist vastuolu ei tohiks olla. Vastuolu polegi. Mida on mõeldud sellega, et on "esimene eelistus", seda on minu meelest juba otsuses eespool niigi selgitatud. (S.o mõlemad latinisatsioonid on kasutatavad. Kui üks neist on esimene eelistus, siis teine on järelikult teine eelistus.) Kuna uuem latinisatsioon on esimene eelistus, siis jah, nad paneksid näiteks ÕS-is vastava nimekuju ettepoole, ja panevad ka KNAB-is. Aga jällegi, see pole antud juhul määrav, kui samas öeldakse, et ka vanem latinisatsioon sobib samavõrd kasutamiseks. (Veel, panna tähele, et KNAB-is on antud juhul mõlemad nimekujud põhinime real.)
:::: Muidugi on maailmas latinisatsioone palju rohkem kui need, mis eesti keeles kasutatavaks on tunnistatud. Tavakasutuses (st mitte spetsiifilises tarvituses, näiteks mõne isiku nimi passis vms) on üldjuhul eesti keeles kasutatavaks tunnistatud üks latinisatsioon. Bulgaaria keele puhul praegu kaks. Antud juhul polnud küsimus ka erandlikes nimedest, mille korral ühe või teise keele tähetabelist hälbida. [[Eri:Kaastöö/90.190.59.115|90.190.59.115]] 8. aprill 2016, kell 07:49 (EEST)
 
== Eesti sport vs Sport Eestis ==