Andrus Öövel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
7. rida:
==Riigimehena==
 
Andrus Öövel oli [[Rahvarinne|Rahvarinde]] liikmena [[1989]]. aasta juulis ja augustis [[Balti kett|'''Balti keti''']]''' korralduskomitee juht''' Eestis<ref>Maaleht 21. august 2014</ref>, valmistades ette Eests enam kui 400 000 inimese osalusel toimunud suurdemonstartsiooni trassivaliku, logistika ja turvalisuse.
 
Kui [[Interrinne]] 15. mail 1990 Toompea lossi ründas, oli Andrus Öövlil '''Eestimaa [[Rahvarinne|Rahvarinde]] turvateenistuse juhina''' keskne konflikti rahumeelsel lahendamisel ja intriteToompealt minema eskortimisel. Kuna avaliku korra tagamisel enam nõukogude [[miilits|miilitsat]] usaldada ei saanud, siis moodustati Öövli juhtiisel järgmisel päeval [[Eesti Kodukaitse|'''Eesti Kodukaitse''']]<ref>Maaleht 21. august 2014</ref>, mille '''staabiülem '''oli ta aastatel 1990–1993.
 
Iseseisvumise suunas liikuva Eesti valitsuse eesmärk oli võtta Eesti ida- ja lõunapiir majanduspiiri valvamise ettekäändel oma kontrolli alla. Valitsuse korraldusega loodi 15. oktoobril 1990 kodukaitse koosseisus majanduspiiri kaitseteenistus ja alustasid tööd majanduspiiri kontrollpunktid. Piiri valvamine algas [[Kodukaitse]] ja Kaitseliidu rühmade abil vabatahtlikkuse alusel formeeritud isikkoosseisuga ning piirivalvuri professiooni kujundamine toimus paralleelselt piirivalveteenistuse arenguga<ref>http://www.politsei.ee/et/organisatsioon/ajalugu/piirivalve-ajalugu/piirivalve-taasloomine-ja-areng-aastatel-1990-2010.dot</ref>.
 
Eesti riiklik [[Eesti piirivalve ajalugu|Piirikaitseamet]] moodustati valitsuse määrusega 8. aprillil 1991. Sama aasta kevadel pingestus olukord lõunapiiril ning kevad-suvel ründas ja rüüstas Riia [[OMON]] korduvalt Luhamaa, Murati ja Ikla piiripunkte sarnaselt Leedus ja Lätis toimunuga. Rünnakud kulmineerusid 9. juuli hilisõhtul toimunud pommiplahvatusega kodukaitse ja piirikaitseameti majas Toompeal<ref>http://www.politsei.ee/et/organisatsioon/ajalugu/piirivalve-ajalugu/piirivalve-taasloomine-ja-areng-aastatel-1990-2010.dot</ref>. Andrus Öövel oli''' [[Eesti piirivalve ajalugu|Eesti Piirivalveameti peadirektor]] '''1993. aasta juunini.
 
Andrus Öövel valiti 1995. aasta märtsis [[VIII Riigikogu|VIII '''Riigikogu''']]''' liikmeks '''ValimisliidustliikmeksValimisliidust [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]], valimistel sai [[isikumandaat|isikumandaadi]] (1098 häält). Aprillist 1995 aprillini 1999 kuulus ta [[Tiit Vähi kolmas valitsus|Tiit Vähi valitsusse]] olles [[kaitseminister|'''kaitseminister''']].
 
1999. aastal läks [[Suurbritannia|Suurbritanniasse]] end täiendama Inglise kuninglikku sõjaakadeemiasse. Pärast lõpetamist elab [[Šveits|Šveitsis]] ja töötab selle riigi organisatsioonis [[Geneva Centre for the Democratic Control of Armed Forces (DCAF)]]<ref>Maaleht 21. august 2014</ref><ref>http://www.dcaf.ch/dcaf/About-Us/Staff/Details?lng=en&id=29488</ref>, mille egiidi all nõustab [[Balkani riigid|Balkani maade]] ja [[Kesk-Aasia]] riikide piirivalvete ülesehitamist.
26. rida:
 
==Sportlasena==
Andrus Öövel on Eesti 24-kordne [[Eesti meister|'''Eesti meister''']]''' [[aerutamine|aerutamises]]''' aastatel 1974–1984: 10 korda ühesüstal, 11 korda kahesüstal ja 3 korda neljasüstal. [[Meistersportlane]] aastast 1978, '''suurmeister '''aastast 1979 <ref>http://www.spordiinfo.ee/esbl/biograafia/Andrus_%D6%F6vel</ref>. Ta on töötanud ka [[Eesti Olümpiakomitee|Eesti Olümpiakomitees]] aastatel 1989–1990.
 
Hilisem hobi on [[mägironimine]], on osalenud õemees [[Tõivo Sarmet|Tõivo Sarmeti]] mägiekspeditsioonidega [[Himaalaja|Himaalajas]] [[Broad Peak]] mäele (2001) ja [[Alaska|Alaskal]] Ameerika kõrgeimale mäele McKinleyle.