Tšehhi kuningriik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
62. rida:
== Ajalugu ==
{{Vaata|Tšehhi ajalugu}}, ''[[Suur-Määri riik]], [[Tšehhi vürstiriik|Tšehhi ehk Böömi vürstiriik]], [[Nitra vürstkond]]''
[[File:Holy Roman Empire 1000 map-en.svg|thumb|left|[[Saksa-Rooma riik]] koos Tšehhi aladega ja [[Ungari kuningriik|Ungari kuningriigi]] ning [[Poola kuningriik|Poola kuningriigi]] piirialad ca 1000. aastal]]
[[Suur-Määri riik|Suur-Määri riigi]] valitseja [[Svatopulk]]i surma jagunes Suur-Määri riik tema poegade vahel. [[895]]. aastal Tšehhi ([[Böömimaa]]) iseseisvus. [[896]]. aastal vallutasid [[Ungari vürstiriik|ungarlased]] hilisemad Lääne-Ungari alad. [[897]]. aastal [[iseseisvus]] [[Lužcia]] ([[Lausitz]]). Suur-Määri kukkus lõplikult kokku ungarlaste rüüsteretkede tõttu.
{{vaata|Ungarlaste sissetungid Euroopasse}}
[[906]]. aastal Määri riigi jäänused liideti Tšehhiga ja Böömimaad valitses [[Přemysliidide dünastia]] [[Praha]] (sel ajal [[Hradčany]]) linnast. Aastaks 906 allutati suurem osa [[Määrimaa]]st (tšehhi keeles ''Morava'', ladina k. ''Moravia'', saksa k. ''Mähren'', poola k. ''Morawy'') ning tekkis keskaegne Tšehhi ehk Böömi vürstiriik.
[[Pilt:Bogemia 1138 — 1254.jpg|pisi|Böömi alad, 1138–1254]]
[[Morava]] omandati [[Přemysliidid|Přemysliidi]] ja [[Slavníki dünastia|Slavníki]] Tšehhi valitsejate poolt pärast 955. aasta [[Lechfeldi lahing]]ut, kaotati aastal 999 [[Poola Kuningriik|Poola kuningriigile]] ja taasvallutati hertsog [[Břetislav I]] poolt.
[[Václav I (Böömimaa kuningas)|Václav I]] Püha (921-929) tõi Tšehhisse ristiusu, [[973]]. aastal rajati [[Praha piiskopkond]]. [[11. sajand]]i alguse sisetülide tõttu sai Tšehhist [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma keisririigi]] [[vasall]]riik.
[[Přemysliidide dünastia]] valitses Böömimaad aastatel 896–1305.
===Tšehhi ehk Böömi kuningas===
[[Pilt:Hradschin-fullview.jpg|pisi|left|[[Praha linnus]] – Tšehhi hertsogite, kuningate ja keisrite iidne residents; pärast aastat 1918 Tšehhoslovakkia ja Tšehhi presidentide residents]]▼
{{Vaata|Böömimaa valitsejate loend}}, ''[[Tšehhi valitsejate loend]]''
Tšehhi ehk Böömi kuninga, [[Přemysliidide dünastia]]st ametlikult [[Otokar I]] kuninglikkust (1198–1230) tunnustas aastal 1198 valitud [[Saksa kuningas]] 1198–1208 [[Philipp (Saksa kuningas)|Švaabi Philipp]], [[Hohenstaufenid|Hohenstaufenite dünastiast]] vastutasuks tema toetusele oma rivaali, [[Saksa-Rooma keiser]] [[Otto IV (Saksa-Rooma keiser)|Otto IV]] vastu. Aastal 1204 tunnustas Ottokari kuningatiitlit [[Saksa-Rooma keiser]] (1198–1218) Otto IV ise, samuti paavst [[Innocentius III]] ja hiljem aastal 1212 kinnitati see keiser [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]] poolt [[Sitsiilia kuldbulla]]ga, ülendades Tšehhi hertsogkonna kuningriigiks. Mõned endised Tšehhi valitsejad nautisid 11. ja 12. sajandil mittepärilikku kuninglikku tiitlit ([[Vratislav II]], [[Vladislav II (Böömimaa vürst)|Vladislav II]]), kui [[1085]]. aastal sai Tšehhi ajutiselt kuningriigiks.
▲[[Pilt:Hradschin-fullview.jpg|pisi|[[Praha linnus]] – Tšehhi hertsogite, kuningate ja keisrite iidne residents; pärast aastat 1918 Tšehhoslovakkia ja Tšehhi presidentide residents]]
===Kuningriigi alad===
{{Vaata|Tšehhi krooni maad}}
[[Tšehhia]] pärusvaldus (''Čechy'') koos [[Kladsko krahvkond|Kladsko krahvkonnaga]] (''Hrabství kladské'') oli Tšehhi kuningriigi peamine ala ja aastast 1348 asutas Karol IV [[Tšehhi krooni maad]] (''Země Koruny české''), koos hõivatud provintsidega:
[[File:Europe mediterranean 1190 cropped.jpg|thumb|left|[[Saksa-Rooma riik]] koos Tšehhi aladega, [[Poola kuningriik|Poola kuningriigi]] ning [[Ungari kuningriik|Ungari kuningriigi]] alad aastal 1190, Ungari kuninga [[Béla III]] valitsemise (1172–1196) ajal (oranž)]]
* [[Moraavia mark]] (''Markrabství moravské''), omandatud [[Přemysliidid|Přemysliidi]] ja [[Slavníki dünastia|Slavníki]] Tšehhi valitsejate poolt pärast 955. aasta [[Lechfeldi lahing]]ut, kaotatud aastal 999 [[Poola Kuningriik|Poola kuningriigile]] ja taasvallutatud hertsog [[Břetislav I]] poolt aastal 1019/1029 (ebakindel daatum);
* [[Ülem-Lausitz]] (''Horní Lužice''), liidendatud kuningas [[Jan Lucemburský]] poolt aastal 1319 ([[Bautzen]]) ja 1329 ([[Görlitz]]), ning [[Alam-Lausitz]] (''Dolní Lužice''), endine [[Lausitzi mark]], omandatud Jani poja [[Karl IV|Karel IV]] poolt [[Brandenburgi mark|Brandenburgi]] markkrahvilt [[Otto V (Baieri)|Otto V]] aastal 1367. [[Ferdinand II]] kaotas Lausitzid 1635. aasta [[Praha rahu (1635)|Praha rahuga]] [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstile]];
* [[Sileesia]] [[Sileesia hertsogkonnad|hertsogkonnad]] (''Slezsko''), omandatud 1335. aasta [[Trenčíni rahu]]ga [[Jan Lucemburský]] ja kuningas [[Kasimir III (Poola)|Kasimir III]] vahel. Kuninganna [[Maria Theresia]] kaotas Sileesia aastal 1742 [[Breslau rahu]]ga kuningas [[Friedrich II (Preisimaa)|Friedrich II]]-le, väljaarvatud [[Austria Sileesia]];
ja territooriumite hulka kuulusid ajutiselt ka:
* [[Austria hertsogkond]] aastal 1251, [[Steiermargi hertsogkond]] aastal 1261, [[Egerland]] aastal 1266, [[Kärnteni hertsogkond]], [[Kraini mark]] ja [[Windische mark]] aastal 1269 ning [[Friuli mark]] aastal 1272, kõik omandatud kuningas [[Ottokar II Přemysl]]i poolt ja kaotatud [[Rudolf I (Saksa kuningas)|Rudolf I]]-le 1278. aasta [[Marchfeldi lahing]]uga;
* Egerland (''Chebsko'') taasomandati [[Václav II]] poolt 1291.–1305. aasta vahel; kahtlemata antud Tšehhiale pandiks keiser (siis [[Roomlaste kuningas]]) [[Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)|Ludwig IV]] poolt aastal 1322 ning seejärel ühendatud personaaluniooni Tšehhia pärusvaldustega;
114. rida ⟶ 121. rida:
Viimaste Přemysliidide ja neile järgnenud [[Luksemburgid]]e valitsemise ajal oli Tšehhi kuningriik [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] kõige võimsam osariik.
===Luksemburgide valitsusaeg===
Kuigi mõlemad kroonid kaotati pärast Václav III mõrva aastal [[1306]], jätkus Tšehhi tõus, kui valiti Tšehhi trooni
[[Karl IV|Karl]], Böömi kuningana [[Karel I]], [[Roomlaste kuningas|Roomlaste kuningaks]] ja krooniti aastal 1355 [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisriks]]. Kui Karel I Saksa-Rooma keisriks sai, siis sai Tšehhist Saksa-Rooma keskus. Samal ajal tekkis tšehhide, kes moodustasid peamiselt alamkihi, valitsevate sakslaste vastu vaen.
[[1356. aasta kuldbulla]] avaldamine koos järgneva [[Brandenburgi mark|Brandenburgi kuurvürstkonna]] omandamisega andis Tšehhi kuningriigile kaks häält Saksa-Rooma keisri [[Kuurvürst|valimiskogus]]. Karl tegi Praha keiserlikuks [[residents]]iks ning asutas ka [[Praha]]s [[1347]]. aastal [[Karli ülikool]]i.
[[Václav IV]] (Saksamaal [[Wenzel (Saksa kuningas)|Wenzel]]) valitseses (Tšehhi kuningana 1378–1419, [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisrina]] 1378–1400), kuid tema ajal nõrgenes Tšehhi kuningavõim, algas [[tšehhid]]e iseseisvusliikumine. [[1396]]. aastal loodi kuninganõukogu ning [[1400]]. aastal tagandasid kuurvürstid [[Wenzel (Saksa kuningas)|Wenzeli]] Saksa-Rooma troonilt. Václav IV toetas umbes 1410 alguse saanud hussiitide liikumist, kuid hiljem aga taganes sellest ja lasi hussiitide juhi Jan Husi hukata. Vaclav IV suri 16. juulil 1419, vaid pool kuud enne Hussiitide sõdade (1419–1437) algust.
[[Václav IV]] järel sai Tšehhi kuningaks, Karel I teine poeg kuningas [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Zikmund]] ([[1419]]–[[1437]]), kes omandas [[Ungari kuningriik#Sigismundi ajastu|Ungari krooni]] (seal valitses kõrvallliin) abielludes aastal 1385 valitseva kuninganna [[Mária (Ungari kuninganna)|Máriaga]], Ungari kuninga [[Lajos I]] (1342–1382) ja Poola kuninga (1370–1382) [[Ludwik I]] tütrega. Zikmund (Saksamaal [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismund]]) oli viimane [[Luksemburgid|Luksemburgi dünastiast]] pärinev [[Saksa kuningas]] [[1410]]–1437 ja [[Saksa-Rooma keiser]] [[1433]]–1437. Ta oli ka [[Ungari kuningas]] (Zsigmond) [[1387]]–1437, [[Böömi kuningas]] (Zikmund) 1419–1437 (tegelikult [[1419]]–[[1421]] ja [[1436]]–1437), [[Poola]] troonipretendent (Zygmunt Luksemburgsky) [[1382]]–[[1383]] ja [[Brandenburgi markkrahv]] ([[1378]]–[[1397]] ja [[1411]]–[[1415]])
Aastal 1400 kaotasid Luksemburgid Saksa kuninga trooni Baieri [[Wittelsbachi dünastia]]st [[Pfalzi kuurvürstkond|Pfalzi kuurvürst]] [[Ruprecht (Saksa kuningas)|Ruprecht III]]-le. Saksa kuninga ja [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[tiitel]] oli enamasti [[Saksamaa]] tugevaima dünastia käes: algul [[Saksi dünastia|Saksi]], seejärel [[Saali dünastia|Franki ehk Saali]], siis [[Hohenstaufenid|Hohenstaufenite]]. [[1308]]–[[1313]], [[1346]]–[[1400]] ja [[1410]]–[[1437]] oli keisri tiitel [[Luksemburgid|Luksemburgi dünastial]], seejärel aga kuni keisririigi lõpuni (välja arvatud kaks erandit) [[Habsburgid]]e (alates 1765 [[Habsburgid-Lotringid|Habsburgide-Lotringite]]) käes. 1419. aastal ühendati Ungari, Tšehhi ja Saksa-Rooma riik taas [[personaalunioon]]iga.
====Hussiitide sõjad====
[[File:Гуситские войны.jpg|pisi|Hussiitide sõdade kaart]]
{{Vaata|Hussiitide sõjad}} ''(1419–1437)'', ''[[Hussiidid]]'', ''[[Esimene Praha defenestratsioon|Esimene Praha]] [[defenestratsioon]]'', ''[[1419]]''
1420. aastatel algasid Tšehhhis tšehhi vaimuliku [[Jan Hus]]i (umbes 1370–1415) algatatud [[roomakatoliku kirik]]u [[reform]]iliikumise pooldajate ning roomakatoliku kirikut pooldava Saksa-Rooma riigi vahel sõjategevus, mille haripunkt oli Tšehhis 1419–1437. 1415. aastal. pärast Jan Husi hukkamist jagunes hussiitide liikumine kaheks: 1. [[taboriidid]], kes esindasid talurahvast ja linna kesk-ning alamkihte ja nõudsid inimeste täielikku varanduslikku ja õiguslikku võrdsust, aadliseisuse kaotamist ja kiriklikke reforme; 2. [[kariklased]], kes esindasid kaupmehi, jõukaid käsitöölisi ja aadlit ja nõudsid kirikuvarade tagasi andmist ilmikutele, armulaua veini andmist ka ilmikutele (mitte ainult vaimulikele) ja sakslaste võimu piiramist Tšehhist.
[[Pilt:Bohemia1590 1609.jpg|pisi|left|Tšehhia kaardil aastast 1590]]▼
Ülestõus algas [[1419]]. aastal [[Praha]]s pärast [[Böömimaa]]l [[Böömimaa valitsejate loend|kuninga]] [[Václav IV]] surma. Böömimaa valitsejaks valiti [[Leedu suurvürstiriik|Leedu suurvürstiriigist]] [[Jagelloonid]]e dünastiast [[Vytautas]], kes valitses kuni surmani [[1430]]. aastal. Ülestõus haaras Praha järel ka Tšehhi lõuna- ja kirdealad. Hussiitide peamise sõjajõu moodustasid [[taboriidid]] [[Jan Žižka]] ja [[Prokop Suur]]e juhtimisel, nad lõid tagasi mitu hussiitidevastast [[ristisõda]], 1420. aastal tungisid Saksa-Rooma keisri ja Tšehhi kuninga Sigismundi/Zikmundi väed Tšehhi. Hussiitide väed võitsid Jan Žižka juhtimisel [[Vitkovi mäe lahing]]u, [[Vyšehradi kõrgendike lahing]]ud ning Böömimaa ja Määrimaa ütlesid lahti Tšehhi kuningast Sigismundist ja moodustasid 1421. aasta 1. juunil oma valitsuse. Järgnevalt võitsid hussiidid [[Kutna hora lahing]]u (1422( ja [[Němacký Brodi lahing]]ud, kuid 1423. aastal tekkis tüli taboriitide ja kariklaste vahel ja Jan Žižka juhitud taboriitide väed võitsid lahingu kariklaste vastu. 1424. aastal suri Jan Žižka ning taboriitide sõjaliseks juhiks sai Prokop Suur. Aastatel 1427-1428 ja 1429-1430 tegid hussiidid sõjakäike ja rüüstasid Sileesias, Austrias ning [[Lausitz]]is ja levitasid oma usku. 1433. aastal rüüstasid hussiidid Sileesias ja levitasid oma usku.
1433. aastal teostati Tšehhis kariklaste nõutud kirikureform ja kariklased tegid Sigismundiga rahu. Sellele järgnenud Lipany lahingu 30. mail 1434. aastal kaotasid taboriitide väed keisri ja kariklaste vägedele ning aastatel 1434-1437 hävitati viimased taboriitide salgad ja [[1452]] alistus [[Tábor]]i linn.
1419-1437 kestnud hussiitide sõdade ajal kaotasid Luksemburgid võimu Tšehhi üle, 1437. aastal sai Luksemburgide liin otsa ning lõppes Saksa-Roomat, Tšehhit ja Ungarit ühendanud personaalunioon.
===Habsburgide valitsusaeg===
[[Pilt:Growth of Habsburg territories.jpg|thumb|right|Habsburgide monarhia valduste laienemine]]
[[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Zikmundi]] järglased – [[Ladislaus Postumus]] ([[1440]]–[[1457]]) [[Habsburgide dünastia]]st, [[Jiří Poděbradyst]] ([[1458]]–[[1471]]) ning [[Jagelloonid]]e dünastia valitsejad – tugevdasid Tšehhi staatust [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma keisririigi]] autonoomse osana. Kuningas ([[1471]]–[[1516]]) [[Ulászló II|Vladislav II-l]] keelasid kuurvürstid osaleda [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] valimistel aastal 1486. Võõrandumine keisririigist jätkus ka [[Mátyás I]] valitsusajal ([[1471]]–[[1490]]) aastast 1490, kui Tšehhia ja [[Ungari kuningriik|Ungari]] olid [[personaalunioon]]is. Tšehhi krooni maad ei olnud keisririigi osariigid ega ka osad 1500. aasta [[keisririigi reform]]iga loodud [[Keisririigi ringkonnad|keisririigi ringkondadest]]. ▼
1440. aastal sai Tšehhi kuningaks [[Habsburgid|Habsburgist]] [[Austria hertsog]] [[Ladislaus Postumus]] (1440–1457), kes 1444. aastal sai Ungari kuningaks ja [[personaalunioon]]iga Saksa-Roomaga asemel tekkis 1444 personaalunioon Ungariga. Ladislaus Postumus oli [[Austria ertshertsog]] (1440–1457), Ungari kuningas (1440–1457) ja Böömimaa kuningas (1440–1457).
[[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Zikmundi]] järglased – [[Ladislaus Postumus]] ([[1440]]–[[1457]]) [[Habsburgide dünastia]]st, [[Jiří Poděbradyst]] ([[1458]]–[[1471]]) ning [[Jagelloonid]]e dünastia valitsejad – tugevdasid Tšehhi staatust [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma keisririigi]] autonoomse osana.
▲
▲[[Pilt:Bohemia1590 1609.jpg|pisi|left|Tšehhia kaardil aastast 1590]]
[[1457]]. aastal sai troonile [[Jiří Poděbradyst]], kelle ajal ([[1468]]) algas sõda Ungariga.
===Jagelloonide valitsusaeg===
[[1471]]. aastal sai Tšehhi troonile Poola dünastia [[Jagelloonid]]. Esimene Jagelloon Vladislav II kaotas [[1478]]. aastal lõppenud sõjas Ungariga suuri alasid. [[1490]]. aastal sai ta Ungari trooni ja liitis kaotatud alad tagasi Tšehhiga. Taastus ka personaalunioon Ungariga.
===Habsburgide valitsusaeg===
Pärast [[Jagelloonide dünastia]]sse kuulunud [[Ungari kuningriik|Ungari]] ja [[Böömimaa]] kuninga ([[1516]]–[[1526]]) [[Lajos II]] varajast surma [[Mohácsi lahing]]us, [[Osmanite riik|Osmanite vägede]] vastu, aastal 1526 päris Tšehhi kuningriigi tema naisevend [[Habsburgide dünastia]]st [[Austria ertshertsogkond|Austria]] [[ertshertsog]] [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand I]] ([[1526]]–[[1564]]), Saksa-Rooma keiser [[Karl V]] noorem vend, kes sai keisriks aastal 1558. Ferdinand sai aga tänu oma teise vanaisa [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] lepetele [[Jagelloonid]]ega endale lausa kaks kuningriiki, kuna senine Böömi ja Ungari kuningas [[Lajos II]] langes [[1526]] [[Mohácsi lahing]]us ning eelneva leppe kohaselt pidi Lajose õega abielus olev Ferdinand riigid endale saama. Böömimaa kuulutas ta üpris leplikult oma kuningaks, kuid ungarlastel oli vastukandidaat János Zápolya, keda toetas ka [[Osmanite riik|Osmanite]] [[Türgi sultan]]. Rivaalitsemine lõppes Ferdinandi võiduga, kuid enamiku Ungarist vallutasid türklased, kes panid oma [[Ungari ajalugu#Jagatud Ungari|Ungari valdustes]] võimule [[János I Zápolya]]. ▼
Peale Karl V troonist loobumist 1556. aastal sai Ferdinand Saksa-Rooma keisriks, ühtlasi jagati ka lõplikult Habsburgide impeerium, Karli valitsetud aladläksid Karl V pojale [[Felipe II]]-le, Ferdinandile jäid Austria, Böömimaa ja Ungari. Keisrina oli Ferdinand suhteliselt tolerantne ja püüdis protestante ja katoliiklasi lepitada. Ka tema poeg [[Maximilian II (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian II]] jätkas analoogset poliitikat.
[[Pilt:Central europe 1648 sheperd.jpg|pisi|left|Tšehhia kaardil aastast 1648]]
[[Pilt:Verwaltungsgliederung des Königreichs Böhmen 1893.svg|pisi|Tšehhi kuningriigi alad 1893]]
133. rida ⟶ 165. rida:
[[Pilt:Austria-Hungary map.svg|thumb|right|Tšehhia (1), [[Moraavia]] (9) ja [[Austria Sileesia]] (11) [[Austria-Ungari]]s (1867–1918)]]
▲Pärast [[Jagelloonide dünastia]]sse kuulunud [[Ungari kuningriik|Ungari]] ja [[Böömimaa]] kuninga ([[1516]]–[[1526]]) [[Lajos II]] varajast surma [[Mohácsi lahing]]us, [[Osmanite riik|Osmanite vägede]] vastu, aastal 1526 päris Tšehhi kuningriigi tema naisevend [[Habsburgide dünastia]]st [[Austria ertshertsogkond|Austria]] [[ertshertsog]] [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand I]] ([[1526]]–[[1564]]), Saksa-Rooma keiser [[Karl V]] noorem vend, kes sai keisriks aastal 1558.
====Kolmekümneaastane sõda====
| |||